nagu tartuski emajõe luhtadel, kippus sellel kiievi vasakkaldal kevaditi suurvesi üle kallaste. vasakkalda asustust tunti mykilska slobodaa nime all, selle elanikud ehitasid oma majad kõrgetele vaiadele ja olid valmis suurvee ajal ümber lülituma paaditranspordile (siinkohal selgituseks, et mykilska ei ole üldse mingi keelt murdev värdnimi, vaid on omastav ukraina nimest mõkola, mille vaste on vene keeles nikolai).
suurvee tõttu tähendas sellises kohas elamine muidugi peletavate tõuketegurite meelevallas olemist ning tõmbetegurite tekitamiseks anti mykilska slobodaa elanikele teatavaid maksusoodustusi. sealkandis elasid seetõttu madalamate tulugruppide esindajad - enamasti käsitöölised, endised sõdurid ja väikekaupmehed. tõmbeteguriks oli loomulikult ka suure kiievi linna lähedus (ainult ca 1,5 km paadisõitu), kuhu slobodaa elanikud said oma teenuseid ja tooteid müüa.
mykilska slobodaas elamise kolmandaks tõmbeteguriks tuleb pidada ka praegust kiievi darniitsia linnaosa, mis tuleneb sõnast "dar" ehk kingitus. see oli siis dnepri vasakkaldast pisut eemal sisemaal asetsev piirkond, kus peatusid suurnikud enne kiievisse sisenemist. kiievi vürstid rõhutasid oma tähtsust sellega, et enne linna sisenemist ja annetuste toomist tuli nendelt luba küsida. nii need suurnikud seal ootasid aga parema elukvaliteedi tagamiseks olid siiski kaldast kaugemal tahkel maal. see suur ootamine tähendas aga tööd ja leiba mykilska slobodaa elanikele.
kiievi vasakkallas muutus ühel hetkel kiievi elanikele mõnusaks väljasõidukohaks. küllap see oli seotud ka esimese statsionaarse sillaga, mis valmis ühe inglase projekti järgi 1853. aastal. kieviidid pidasid küll vasakkalda elanikke väheke räpasteks aga armastasid seal siiski piima joomas käia ning kiitsid sealsete trahterite praekala. muide, kui anna ahmatova kiievis elas, siis otsustasid nad nikolai gumiljoviga abielluda 1910. aastal just mykilska slobodaa kirikus. nikolai gumiljov kirjutas hiljem oma luuletuses, et "madude koobastest, kiievi linnast, võttis ta mitte naise, vaid võluri" (venekeelne "koldun" võib lisaks võlurile tähendada paraku ka nõida. ning maduda koopad ei tähenda, et kiievi elanikud on maod, vaid vihjab legendidele, mille kohaselt 1500 aastat tagasi kiievi asutanud kolm venda ja üks õde pidid võitlema madude või draakonitega).
saabunud nõukogude kord muidugi ei talunud looduse omavoli ja otsustas suurvetele vastu astuda. samas sisaldas kommunismiehitamine ju alati teatavat psühhedeelset elementi. nii nagu meil näiteks ringikujuline õismäe linnaosa, nii otsustasid tollased võimud rajada kiievi vasakkaldale oma nägemuse idüllist ja töölisparadiisist. dnepri vasakkaldale kaevati sisse ca 3 kilomeetri pikkune ning 50 meetri laiune kanal. kanal betoneeriti ning saadud kolmnurkse tehissaare pinnast tõsteti 4-5 meetrit kõrgemale. saarele sai nimeks rusanivka, sest seda maatükki kutsuti nii kuueteistkümnendal sajandil elanud maavaldaja savva rusanovitshi järgi. kuna saarel endal vabrikuid ega muid asutusi ei olnud, siis eeldati, et elanikud hakkavad käima kiievi vabrikutes tööl linnavalitsuse poolt pakutava laevatranspordiga. ning reklaamiti välja, et tegemist on kiievi veneetsiaga.
aeg näitas, et laevatransport ei olnud siiski elujõuline lahendus. selleks ajaks oli aga kogu ülejäänud kiievi ühistransport pandud käima juba muutel marsruutidel. nüüd ongi juhtunud nii, et rusanivka elanikud elavad keset kiievit siiski mõnes mõttes perifeerias. lähimasse metroojaama peaved saareelanikud kõndima ca poolteist kilomeetrit.
samas on aga rusanivka elanikud saanud endale (võrreldes ülejäänud kiieviga) harukordse elukeskkonna, kus autoliiklust peaaegu ei olegi, on vähe müra ning palju ruumi jalakäijatele. tõsi, suurematel ristmikel on küll valgusfoorid aga kuna autosid on nii vähe, siis jalakäijad eriti nendest ei hooli. saare viiest sillast on kaks autovabad. põhiline promeneerimise koht on dnepriäärne rusanivka kaldapealne, kust avaneb vaade ka kiiev-petšerski kloostri tornidele ning ukraina ema monumendile. see pooleteistkilomeetrine kallas on ühtlasi ka suplusrand ning piknikipidamise koht.
kanaliäärne tänav on nime poolest entusiastide tänav. ka see on suurepärane promeneerimiseks. samuti on see betoonkallas hea õngeloopimiseks. saare keskel on veel kolmas suurem tänav - ihor shamo nimeline tänav. ihor shamo on üks kiievi helilooja, kes kirjutas aastal 1962 laulu kiievist ("kiiev, sind on raske mitte armastada"), mis on aastast 2014 kiievi ka hümniks nimetatud. ihor shamo ise küll rusanivkal ei elanud, sest sel ajal oli saar alles rajamata. tema elas kesklinnas kostolna tänaval, üsna lähedal maidanile.
saarel on ka monument gogolile. gogol põhimõtteliselt oli küll tšernigovi kubermangu ehk vasakkalda administratsiooni alam, kuid elas üliõpilasena rusanivkast siiski 130 kilomeetri kaugusel nižni linnas. muudel eluperioodidel elas veel kaugemal.
hoolimata eelkirjeldatud võludest ei pidavat rusanivka kieviitide seas kuigi hinnatud elurajoon olema. autosid pole kusagile parkida ja ühistranspordile jõudmiseks peab pika maa jala maha käima. suvel pole viga aga talvel pidi siiski jube vastik ja külm see jalutuskäik olema.
No comments:
Post a Comment