Monday, January 14, 2019

pildikesi keila-joa mõisast

põhimõtteliselt ei jõua kõigi nende pahlenite, benckendorffide, volkonskite, tiesenhusenite, mannteuffelite ja stackelbergide üle järge pidada. igas suguvõsas oli vähemalt mitukümmend ottot, georgi, peetrit, aleksandrit, pauli, wilhelmit jne. ja keila-joa mõis on nii tiinelt kultuurilugu täis, et ei jõua kõike sugugi ära struktureerida. lihtsuse mõttes tuleks endale selgeks teha, et äkilisem elu läks keila-joal käima 1832. aastal, kui mõis kinnistati pärusomandina alexander von benckendorffile,tema ehitas lossi, pargi, sillad, surnuaia ja kiriku. volkonskite nimi tuli keila-joale läbi väimehe ning siis umbes sada aastat domineeriski seal see volkonskite nimi.

1. pildike

benckendorff oli tsaari õukonnas hinnatud mees. oli ka mingil ajal tsaari salateenistuse juht. just sel ajal esitas metropoliit filaret kaebuse pushkini vastu. sest pushkinil ilmus jevgeni onegin ja seal oli rida, et "ja hakkide parvel kirikukroonide peal". et see solvab räigelt ristiusku. kuna sel ajal käis kõik avaldamisele minev tsensori käest läbi, siis küsiti kõigepealt tsensorilt. tsensor õigustas end väitega, et moskva kirikutornide ristidel on tõepoolest kombeks hakkidel massiliselt kükitada. nii tuvastas benckendorff, et korralageduses on süüdi moskva politseiülem. pushkini suhtes palus aga benckendorff metropoliidil kristlikult andestav olla, sest too on vaid kahetsustvääriv grafomaan (vene keeles "pisaka").

2. pildike

XIX sajandi alguses oli venemaal kombeks pidulikel riigitseremooniatel mängida briti hümni. benckendorff veenis tsaar nikolai I, et vaja on luua oma hümn. benckendorffi juures töötas sekretärina sõjaväeinseneri haridusega muusik aleksei lvov. temal ta lasigi hümni kirjutada. 1834. aastal viidi läbi moskva suures teatris esmaettekanne. keiser jäi rahule ja kinkis lvovile oma portreega kullatud tuhatoosi. kuna keila-joa mõisa parki ehitati parasjagu silda, siis sai see sild lvovi-nimeliseks.

3. pildike

keiser nikolai I austas ka oma visiidiga riigi lääneprovintse. läks kõigepealt daugavpilsi kaudu riiga ja siis tuli sealt üles keila-joale ja tallinnasse. samal ajal olid käimas kõvad rahutused poolas ja salateenistus kartis, et poolakad teevad atentaadi. igatahes jõudis nikolai I õnnelikult eestisse ja käis ka keila-joal. kõik tulid teda rõõmsalt tervitama. sealhulgas ka krahv musin-puškin-brjus.

4. pildike

benckendorffi tütar vera aga läks teatavasti mehele volkonskile ning sellest ajast alates oli loss volkonskite käes. ning ilmnema hakkasid need näitlejageenid. näiteks benckendorffi lapselaps pjotr grigorjevitsh volkonskil oli komme tallinnast tulles teha peatus vääna-posti trahteris nimega "zur goldene sonne" ning joota seal oma kutsar täis. seejärel vahetas ta kutsariga riided, hakkas ise kutsariks ning pani tegeliku kutsari tõlda. sõitis tähtsalt keila-joa lossi ette ja toimetas vürstiriietes lakku täis kutsari lossitrepist üles abikaasa käte vahele.

5. pildike

benckedorffi tütart verat peeti iluduseks ja ta unistas, et mõni tema lastest oleks tütar. aga tal olid kõik poisid. nii laskiski ta oma kolmel pojal kuni kaheksanda eluaastani käia tüdrukuriietes ja lasi nende juustel pikaks kasvada. kui juhtus, et poisil läks sukatripp katki, siis ei tohtinud ta ise seda parandada, vaid pidi, nagu aadlipreilile kohane, teenijatüdruku selleks kohale kutsuma.

6. pildike

keila-joa lossi juures oli teadupärast ka oma isiklik väike kirik. ükskord, kui lossiperemeheks oli pjotr grigorjevitshi asemel juba poeg grigori petrovitsh, siis olla nii juhtunud, et kui salkkond külalisi parasjagu kirikust väljus, siis nägid nad, kuidas vürst grigori petrovitsh ilmus loss rõdule, nööpis oma püksid lahti ja kusi lossi rõdult suures kaares alla.

7. pildike

vana vürstproua vera aleksandrovna ehk aleksander von benckendorffi tütar oli harjunud hiilgeaegadel kõiki käike tegema neljahobusetõllas. pärast ilmasõda aga olid juba kitsad ajad, nii et lossiomanik pidi ümbritsevate talupoegade käest vilja laenama. vera aleksandrovna aga oli põdur ega jaksanud oma jalgadel palju käia. neljahobusetõlda ka enam ei olnud. palus siis lapselaps pavlikul ennast väikese käruga sõidutada. väikesel pavlikul oli aga kopp vanaemast ees ja ta muudkui keeras käru külili, nii et vanaproua aina kärust välja kukkus. vanaproua aga ronis ühtelugu kärusse tagasi ja palus pavlikut, et see nii hirmsasti ei kihutaks.

8. pildike

kui oli hispaania kodusõda, siis läks seesama pavlik hispaaniasse vabatahtlikuks. kui ta tagasi tuli, siis tegi ta välisministeeriumi residentsi kokatädile lapse. rasestunud naine nõudis abiellumist või vähemalt korraliku kahjutasu. pavlik ise oli valmis abielluma aga perekond pidas taolist abielu liiga sobimatuks ja häbistavaks. seepeale viis pavlik keila vallavalitsusse perekonnanime muutmise avalduse, kus ta palus enda uueks perekonnanimeks "hundipoeg". taotlus rahuldati ja riigi teatajas ilmus ka vastav käskkiri. isa pjotr grigorjevitsh ostis seepeale pavlikule korralikud riided ja üheotsapileti pariisi. pavlik ei tulnudki enam eestisse tagasi. volkonskite perekond aga andis rasestunud kokatädile hulga raha, mille eest too asutas raekoja platsile restorani. arvake ära, millise.


No comments:

Post a Comment