Thursday, January 26, 2023

siioni linna kreisid tüübid

püüdes ette kujutada, et kuidas oleks olla siioni linna kodanik. see oli siis linn, mille asutas usumees john alexander dowie (1847-1907).
- linna tänavavõrgustik oli union jack-i kujuline
- politseinikud kandsid vöö küljes piiblit ja kiivri peale oli kirjutatud "patience"
- linnaelanikele renditi maa välja 1100 aastaks (100 aastat kristuse ootamiseks ning siis 1000 aastat kristuse tuhandeaastases rahuriigis elamiseks) ning seejärel pidi lepingut pikendatama.
- vilistamine ja sülitamine oli linnas keelatud
- kõik linna elanikud töötasid olematu palga eest sitskardinate vabrikus (mille sisustuse dowie oli shotimaalt toonud)
- dowie ehitas endale 25-toalise lossi, nimetas end uueks eelijaks ja kandis vanas testamendis kirjeldatud preestrirõivaid
- ükskord läks dowie vaidlema islamistliku usumehe mirza gulam ahmadiga ja 1903. aasta peeti maha niiöelda palveduell. mõlemad palvetasid oma jumala poole, et see paljastaks vastase kui valeprohveti. 
- linnas oli kino, teater, tantsud jne keelatud. samuti olid keelatud ümarad hooned, sest need oleks viidanud ümmargusele maakerale. 
- linna ettevõtlus (poed, toitlustus jne) kuulus zion enterprisele, mis kuulus dowiele. ettevõtte rahaga ostis dowie endale hobused, ehitas vanatestamentliku kaariku, pani naise keisrinna riietesse ja paarutas ringi. teenrid saatsid kaarikut sörksammul.
- ühel hetkel hakkasid elanikud dowiele ette heitma linna kehva majandamist ning madalaid palku. dowie võeti maha ja uueks usujuhiks määrati wilbur glenn oliva (1870-1942).
- wilbur glenn voliva oli suur lameda maa teooria pooldaja, pakkus välja 5000 dollarit igaühele, kes suudaks tõestada kerakujulise maa teooria
- wilbur tegelikult ei kohelnud linnaelanikke paremini vaid jätkas varastamist nende tagant. 
- linnas oli liha ja austrid niikuinii keelatud. wilbur toitus parapähklite ja hapupiimast ning väitis, et elab tänu sellele 120 aastaseks. ei elanud. suri 72-aastaselt ära. 

No comments:

Post a Comment