Friday, April 24, 2015
kuidas bunin kutsus nabokovi põldpüüsid sööma
kui bunin nobeli preemia sai, siis kutsus ta nabokovi restorani pariisis. bunin olla olnud väga obsessiivne seoses oma vanuse ja tervisega. kohe kohtumise algul ütles ta nabokovile, et ta on küll 30 aastat vanem aga tema rüht on nabokovist parem. bunin muudkui üritas millestki rääkida aga nabokov ei võtnud üldse vedu, sest ta jälestas tunglemist, neljasilmajutte, istumist laua taga, dostojevski laadis pihtimisi, kelnereid, boheemlasi, vermutisegusid, kohvi, saalipalagani, kohvi ja muud sellist. kohtumise lõpus teatas bunin, et nabokov sureb suurtes valudes ja täielikus üksinduses. lõpuks nad võtsid oma palitud ja läksid külma pariisi öösse. tänaval hakkas bunin kraed kinni nööpima ja korraga väändus tema nägu õnnetus hämmingus. ta lõi mantlihõlmad lahti ja hakkas midagi kaenla alt sikutama. nabokov läks talle appi ja koos said tirisid bunini varrukast välja nabokovi pikka villast salli. garderoobineiu oli selle valesse palitusse toppinud. sall tuli tollikaupa lagedale ja see oli nagu muumia lahtirullimine. bunin ja nabokov lasid teineteise ümber ringiratast ja kolm prostituuti vaatasid seda irvitades pealt. kui operatsioon läbi sai, läksid nad sõnagi vahetamata kuni tänavanurgani, andsid teineteisele sõnatult kätt ja läksid laiali.
rõõmsaid kohtumisi veteranipäevalt
sina oled see taastusravimees! lase ma kallistan sind! mu sõber oli haiglas koomas ja sina aitasid ta jalgadele!
Thursday, April 23, 2015
oscar wilde töödest
kui esimene ilmasõda oli parasjagu käimas, leidsid britid, et vene ajakirjanduses ei ole briti relvade vägevus päris adekvaatselt kajastatud. vea parandamiseks kutsuti 1916. aastal viis vene pressi esindajat inglismaale: kornei tsukovski, aleksei tolstoi ja vladimir nabokovi isa.
ühel banketil küsis kornei tsukovski kuningas George viiendalt, et kuidas talle meeldivad "dze uaaks av uaald"? kuningas oli selle küsimuse peale tugevalt hämmeldunud ja küsis pärast enese kogumist vastu, et kuidas korneile meeldib londoni udu.
hiljem hakkas kornei tooma seda näitena briti silmakirjalikkuse kohta, et suur kirjanik vaikiti moraali pärast briti kuningakojas maha.
ühel banketil küsis kornei tsukovski kuningas George viiendalt, et kuidas talle meeldivad "dze uaaks av uaald"? kuningas oli selle küsimuse peale tugevalt hämmeldunud ja küsis pärast enese kogumist vastu, et kuidas korneile meeldib londoni udu.
hiljem hakkas kornei tooma seda näitena briti silmakirjalikkuse kohta, et suur kirjanik vaikiti moraali pärast briti kuningakojas maha.
Saturday, April 18, 2015
tallinna tunne par excellence
unustage vana toomas, raekoja plats ja vabaduse väljak. unustage isegi patarei vangla, kalarand ja lennusadam. ja stroomi rand ja kopli las nüüd olla.
kui on tarvis tunda tallinna tunnet, siis tuleb sõpradega õlut juua, möriseda laua taga ja kui öö kätte jõuab, minna sõpruse puiesteele. jalutada suunaga kristiinest tipi poole (mitte vastupidi). umbes linnu tee ristis tuleb juba tallinna tunne peale.
kui on tarvis tunda tallinna tunnet, siis tuleb sõpradega õlut juua, möriseda laua taga ja kui öö kätte jõuab, minna sõpruse puiesteele. jalutada suunaga kristiinest tipi poole (mitte vastupidi). umbes linnu tee ristis tuleb juba tallinna tunne peale.
Thursday, April 9, 2015
nikolai teine oli ikka loll küll
no eks ta tegi rumalusi algusest saati. aga kapitaalne rumalus oli serbiale appi tõtata kui serblane gavrilo princip austria kroonprintsi sarajevos maha lasi ja austria serbiale sõja kuulutas. oleks ta vaid suutnud jätta austria ja serbia omavahel jagelema.
siis ei oleks tekkinud sellises mahus esimest maailmasõda. siis poleks pooled lääneriigid üldse kõrvu liigutanud selle austria ja serbia vahelise sõja teemal.
siis ei oleks tekkinud bolševistlikku revolutsiooni, vaid igasugu pooletoobised oleks ohranka saatnud juba eos siberisse. kus neil iseenesest polnud mitte midagi häda. keegi ei kõngenud seal nälga ja kedagi ei sunnitud tööd tegema.
siis ei oleks vene impeerium lagunenud. sest tegelikult eestlastel ja teistel väikerahvastel polnud häda midagi vene tsaaririigis. neile oleks natuke antud emakeelset haridust ja autonoomsust ja nad oleksid sellega paksult rahul olnud.
siis oleks vene tsaaririik jätkanud tööstuslikku arengut ja säärase arengu jätkudes oleks olnud tänapäeval üks arenenenumaid riike üldse. sest olgem ausad, 19. sajandi teisel poolel oli vene tööstuse areng muljetavaldav.
siis oleks tõenoliselt muutunud see tsaaririik konstitutsiooniliseks monarhiaks aegamööda ja rahulikult. kõik väikerahvad oleksid parlamendis olnud esindatud ja oleks omadega rahul olnud. parteide areng oleks olnud ülevenemaaline ja eestlased oleks osalenud nendes parteides ega olekski tahtnud midagi enamat.
kuna esimene maailmasõda sellisel kujul oleks olemata olnud, siis poleks olnud ka taolist alandavat saksa kaotust esimeses maailmasõjas ja hitleril ei oleks olnud millegagi saksa rahvast enda taha koondada. eks juudivastased meeleolud olid olemas niiehknaa, kuid saksa parlamendis oleks vasakpoolsed parteid enamuses olnud ja juutide tagakiusamisest oleks vabanetud rahumeelselt (umbes nagu homofoobiast ja rassismist vabanemisega läks).
siis oleks eestis endiselt baltisaksa aadel olemas ja preisimaa oleks asustatud sakslastega. siis oleks isegi klaipeda endiselt saksakeelne linn. need baltisakslased oleks siin eestis tasakaalustanud vene tšinovnikuid ja vene proletariaati poleks siia üleüldse sellisel määral asustatud. sest proletariaati toodi siia ju eelkõige viiendaks kolonniks ja külma sõja huvides.
siis poleks külma sõda olnud ja eesti ei oleks kusagil eesriide taga olnud. oleksime siin jumala vabalt aurikuga stockholmi vahet paarutanud ja auriku peal teekannudest šampust joonud (nagu tõnisson tsaariajal tegi).
ja kui külma sõda poleks olnud, siis oleks euroopa arenenud, mis mühiseb. poleks olnud mingit praha kevadet ega budapesti ülestõusu. kusjuures tšehhi oleks olnud üks maailma rikkamaid riike. poleks olnud ka moldaavia transnistria probleemi, sest moldaaviatki polekski olemas olnud - oleks olnud vaid rumeenia.
võibolla oleks lolli peaga uuesti sõditud türgiga või jaapaniga? samas on see vähe tõenäoline, sest demokraatia süvenemine üldiselt välistab agressioonid.
filosoofide laevad oleks jäänud ära. pitirim sorokin, nikolai berdjajev, sergei bulgakov, fjodor stepun ja kõik need mehed oleks olnud venemaal ja oleks viinud vene ülikoolid maailma tippu.
ja seda juttu pole siinkohal mõtet ajada, et eestlased poleks olnud peremehed omal maal. millal oli voldemar lender tallinna linnapea? millal oli jaan poska tallinna linnapea? sügaval tsaariajal juba, eksole.
kuna teist ilmasõda poleks olemas olnud ja külma sõda poleks olemas olnud, siis ei oleks praegu ka islamismiprobleemi. sest olgem ausad, radikaalne islamism on kasvada saanud ikkagi sellest, et ühtesid radikaale toetas ja õpetas nsvl ja teisi usa. ehk et 9/11 oleks olemata olnud.
veel enam. kui külma sõda poleks olemas olnud, siis poleks olnud vietnami sõda ega korea sõda. seega poleks praegu ka mingit muret põhja-koreaga.
et kui nii võtta, siis oli see nikolai teine ikka loll tõesti.
aga
siis poleks ka mao zedong hiinas võimule tulnud, sest teist ilmasõda poleks olnud ja hiinas oleksid rahvuslased võimul olnud. siis tõenäoliselt oleks ka jaapani militarism edasi arenenud. ning hiinas ei oleks tulnud ühelapsepoliitikat. ehk et hiinlasi oleks veel rohkem ja hiina oleks muutunud maailmavõimuks veel rutem. ja halvemal juhul oleks jaapan ja hiina kuidagi ühise keele leidnud. ja ilmselt hakanud kuidagi läänt allutama. ehk et võibolla nikolai teine ei olnudki nii loll ja tegi õigesti, et serbiale appi läks ja vallandas esimese ilmasõja.
siis ei oleks tekkinud sellises mahus esimest maailmasõda. siis poleks pooled lääneriigid üldse kõrvu liigutanud selle austria ja serbia vahelise sõja teemal.
siis ei oleks tekkinud bolševistlikku revolutsiooni, vaid igasugu pooletoobised oleks ohranka saatnud juba eos siberisse. kus neil iseenesest polnud mitte midagi häda. keegi ei kõngenud seal nälga ja kedagi ei sunnitud tööd tegema.
siis ei oleks vene impeerium lagunenud. sest tegelikult eestlastel ja teistel väikerahvastel polnud häda midagi vene tsaaririigis. neile oleks natuke antud emakeelset haridust ja autonoomsust ja nad oleksid sellega paksult rahul olnud.
siis oleks vene tsaaririik jätkanud tööstuslikku arengut ja säärase arengu jätkudes oleks olnud tänapäeval üks arenenenumaid riike üldse. sest olgem ausad, 19. sajandi teisel poolel oli vene tööstuse areng muljetavaldav.
siis oleks tõenoliselt muutunud see tsaaririik konstitutsiooniliseks monarhiaks aegamööda ja rahulikult. kõik väikerahvad oleksid parlamendis olnud esindatud ja oleks omadega rahul olnud. parteide areng oleks olnud ülevenemaaline ja eestlased oleks osalenud nendes parteides ega olekski tahtnud midagi enamat.
kuna esimene maailmasõda sellisel kujul oleks olemata olnud, siis poleks olnud ka taolist alandavat saksa kaotust esimeses maailmasõjas ja hitleril ei oleks olnud millegagi saksa rahvast enda taha koondada. eks juudivastased meeleolud olid olemas niiehknaa, kuid saksa parlamendis oleks vasakpoolsed parteid enamuses olnud ja juutide tagakiusamisest oleks vabanetud rahumeelselt (umbes nagu homofoobiast ja rassismist vabanemisega läks).
siis oleks eestis endiselt baltisaksa aadel olemas ja preisimaa oleks asustatud sakslastega. siis oleks isegi klaipeda endiselt saksakeelne linn. need baltisakslased oleks siin eestis tasakaalustanud vene tšinovnikuid ja vene proletariaati poleks siia üleüldse sellisel määral asustatud. sest proletariaati toodi siia ju eelkõige viiendaks kolonniks ja külma sõja huvides.
siis poleks külma sõda olnud ja eesti ei oleks kusagil eesriide taga olnud. oleksime siin jumala vabalt aurikuga stockholmi vahet paarutanud ja auriku peal teekannudest šampust joonud (nagu tõnisson tsaariajal tegi).
ja kui külma sõda poleks olnud, siis oleks euroopa arenenud, mis mühiseb. poleks olnud mingit praha kevadet ega budapesti ülestõusu. kusjuures tšehhi oleks olnud üks maailma rikkamaid riike. poleks olnud ka moldaavia transnistria probleemi, sest moldaaviatki polekski olemas olnud - oleks olnud vaid rumeenia.
võibolla oleks lolli peaga uuesti sõditud türgiga või jaapaniga? samas on see vähe tõenäoline, sest demokraatia süvenemine üldiselt välistab agressioonid.
filosoofide laevad oleks jäänud ära. pitirim sorokin, nikolai berdjajev, sergei bulgakov, fjodor stepun ja kõik need mehed oleks olnud venemaal ja oleks viinud vene ülikoolid maailma tippu.
ja seda juttu pole siinkohal mõtet ajada, et eestlased poleks olnud peremehed omal maal. millal oli voldemar lender tallinna linnapea? millal oli jaan poska tallinna linnapea? sügaval tsaariajal juba, eksole.
kuna teist ilmasõda poleks olemas olnud ja külma sõda poleks olemas olnud, siis ei oleks praegu ka islamismiprobleemi. sest olgem ausad, radikaalne islamism on kasvada saanud ikkagi sellest, et ühtesid radikaale toetas ja õpetas nsvl ja teisi usa. ehk et 9/11 oleks olemata olnud.
veel enam. kui külma sõda poleks olemas olnud, siis poleks olnud vietnami sõda ega korea sõda. seega poleks praegu ka mingit muret põhja-koreaga.
et kui nii võtta, siis oli see nikolai teine ikka loll tõesti.
aga
siis poleks ka mao zedong hiinas võimule tulnud, sest teist ilmasõda poleks olnud ja hiinas oleksid rahvuslased võimul olnud. siis tõenäoliselt oleks ka jaapani militarism edasi arenenud. ning hiinas ei oleks tulnud ühelapsepoliitikat. ehk et hiinlasi oleks veel rohkem ja hiina oleks muutunud maailmavõimuks veel rutem. ja halvemal juhul oleks jaapan ja hiina kuidagi ühise keele leidnud. ja ilmselt hakanud kuidagi läänt allutama. ehk et võibolla nikolai teine ei olnudki nii loll ja tegi õigesti, et serbiale appi läks ja vallandas esimese ilmasõja.
Sunday, April 5, 2015
livingstone räätsad
nägin und, et tegelikult olin mina see, kes kohtus ootamatult david livingstonega aafrikas. sattusime temaga kusagil džungli ja järve vahepealsel alal kokku ja jõudsime tervistussõnu vahetada aga tal oli kuhugi kiire. tal olid sellised räätsad, mis kandsid teda vee peal. nendega kõndida ei saanud, vaid pidi mööda vett jooksma. nii ta siis jooksiski pladinal mööda järve.
Wednesday, April 1, 2015
jooming moliere juures
aastal 1667 olid ükskord sõbrad moliere juurde kogunenud. moliere tundis end haigelt ja läks magama. sõbrad aga jõid veini edasi.
"üks tühi töö ja vaimunärimine!" karjus chapelle kurjakuulutavalt ning osutas näpuga ei tea millele.
"oleme sinuga täiesti nõus!" kostsid joomakaaslased.
chapelle kallas endale klaasi punast veini kaela, mis teda veel enam endast välja viis ja jätkas: "jah, kulla sõbrakesed, kõik on tühi töö! vaadake ringi ja öelge, mida te näete?"
"ei midagi head" oli boileau temaga nõus ja lasi silmadel ringi käia
"teadus, kirjandus, kunst - kõik on tühi töö ja vaimunärimine!" hüüdis chapelle "ja armastus? misasi on armastus?"
"selge pettus" kostis krahv de jonsac
"täiesti õige", kinnitas chapelle ning jätkas "terve elu on üksainus kurvastus, ülekohus ja õnnetus, mis ei anna meile kusagil asu"
selle peale puhkes chapelle nutma.
kui ülesköetud sõbrad teda pisut rahustanud olid, tuli chapelle välja üleskutsega:
"sõbrad, mis jääb meil üle? kui elu on juba kord niisugune pime haud, siis tuleb temast silmapilk lahkuda. kallid sõbrad, lähme ja uputame end. siinsamas akna taga on jõgi, mis lausa kisub enda poole."
"käime sinu järel" ütlesid sõbrad ja kogu seltskond hakkas mõõku vööle seadma ja mantleid selga ajama.
kisa muutus valjemaks. siis lendas uks lahti ja lävele ilmus moliere, mantel ümber, öömust peas ja küünlajupp käes.
"mis teil siin lahti on?" küsis ta.
"elu on väljakannatamatu" kostis chapelle pisarsilmil "jää hüvasti igavesti, moliere, meie lähme ja uputame end ära"
"see on hea mõte" ütles moliere kurvalt "aga see on teist küll inetu, et te minu ära unustasite. kas mina siis ei olegi teie sõber?"
"õigus!" karjus krahv de jonsac "see oli meist suur sigadus. tule meiega, moliere!"
ja sõbrad kukkusid molierele suud andma.
"kui lähme, siis lähme" ütles moliere "ainult et üks asi ei kõlba, kulla sõbrad. ei ole ilus pärast pidusööki ennast uputama minna. inimesed ütlevad, et purjus peaga tehtud. niisuguseid asju nii ei tehta. kõigepealt lähme ja magame ennast välja, ja siis, kell kümme hommikul, kui oleme end pesnud ja väljanägemise korda seadnud, kõnnime jõe kaldale, et kõik näeksid, et me uputame end nagu tõelised filosoofid"
"geniaalne mõte!" karjus chapelle ja andis molierele veelkord suud.
"üks tühi töö ja vaimunärimine!" karjus chapelle kurjakuulutavalt ning osutas näpuga ei tea millele.
"oleme sinuga täiesti nõus!" kostsid joomakaaslased.
chapelle kallas endale klaasi punast veini kaela, mis teda veel enam endast välja viis ja jätkas: "jah, kulla sõbrakesed, kõik on tühi töö! vaadake ringi ja öelge, mida te näete?"
"ei midagi head" oli boileau temaga nõus ja lasi silmadel ringi käia
"teadus, kirjandus, kunst - kõik on tühi töö ja vaimunärimine!" hüüdis chapelle "ja armastus? misasi on armastus?"
"selge pettus" kostis krahv de jonsac
"täiesti õige", kinnitas chapelle ning jätkas "terve elu on üksainus kurvastus, ülekohus ja õnnetus, mis ei anna meile kusagil asu"
selle peale puhkes chapelle nutma.
kui ülesköetud sõbrad teda pisut rahustanud olid, tuli chapelle välja üleskutsega:
"sõbrad, mis jääb meil üle? kui elu on juba kord niisugune pime haud, siis tuleb temast silmapilk lahkuda. kallid sõbrad, lähme ja uputame end. siinsamas akna taga on jõgi, mis lausa kisub enda poole."
"käime sinu järel" ütlesid sõbrad ja kogu seltskond hakkas mõõku vööle seadma ja mantleid selga ajama.
kisa muutus valjemaks. siis lendas uks lahti ja lävele ilmus moliere, mantel ümber, öömust peas ja küünlajupp käes.
"mis teil siin lahti on?" küsis ta.
"elu on väljakannatamatu" kostis chapelle pisarsilmil "jää hüvasti igavesti, moliere, meie lähme ja uputame end ära"
"see on hea mõte" ütles moliere kurvalt "aga see on teist küll inetu, et te minu ära unustasite. kas mina siis ei olegi teie sõber?"
"õigus!" karjus krahv de jonsac "see oli meist suur sigadus. tule meiega, moliere!"
ja sõbrad kukkusid molierele suud andma.
"kui lähme, siis lähme" ütles moliere "ainult et üks asi ei kõlba, kulla sõbrad. ei ole ilus pärast pidusööki ennast uputama minna. inimesed ütlevad, et purjus peaga tehtud. niisuguseid asju nii ei tehta. kõigepealt lähme ja magame ennast välja, ja siis, kell kümme hommikul, kui oleme end pesnud ja väljanägemise korda seadnud, kõnnime jõe kaldale, et kõik näeksid, et me uputame end nagu tõelised filosoofid"
"geniaalne mõte!" karjus chapelle ja andis molierele veelkord suud.
Sunday, March 29, 2015
sovetiaegse literaadi elust
nõukaajal oli nii olnud, et kui sa saatsid toimetusse oma teose ja seda ei avaldatud, siis said sa postiivse tagasiside. ja kui avaldati, siis said sõimata. umbes nii.
austatud see ja see
suure rahuldustundega lugesime teie luuletusi. paljugi meeldis ja võlus, eriti erutas teie heatahtlik suhtumine hobustesse. liigutasid süžee ja stiil, kompositsioon ja värsimeisterlikkus. kuid kahjuks peame teile teie suurepärase teose tagastama, kuna meie toimetuse portfellis on juba kirjutis, mis on väga lähedane teie teemale, stiilile, kompositsioonile ja esitusele aga ka ka seetõttu, et meie ajakiri on täielikult kindlustatud materjalidega lähemaks kümneks aastaks. teil soovitame õppida puškinilt ja teistelt meie väärtuslikelt ja ammendamatutelt klassikutelt. ootame kannatamatult teie uusi teoseid.
sügava austusega ja tänutundega, et pöördusite just meie toimetusse.
aga kui läks avaldamiseks, siis umbes nii
austatud see ja see
saime teie käsikirja. see tundus meile venitatud ja igav. peategelaste karakterid on udused ja avamata. kompositsioon lonkab ja lõpus lausa kukub külili. stiil on armetu. mõte tobe. idee haletsusväärne. kuid seoses materjali puudusega ja huvi tõttu teema vastu otsustasime avaldada teie teose tingimusel, et te viivitamatult teete komöödia tragöödiaks, pruudi vanaeideks ja pöörmeseadja vabrikudirektoriks. panete kõik värssidesse, nimelt viiejalalistesse jambidesse ja teete luuletused ümber tootmisproosaks.
austatud see ja see
suure rahuldustundega lugesime teie luuletusi. paljugi meeldis ja võlus, eriti erutas teie heatahtlik suhtumine hobustesse. liigutasid süžee ja stiil, kompositsioon ja värsimeisterlikkus. kuid kahjuks peame teile teie suurepärase teose tagastama, kuna meie toimetuse portfellis on juba kirjutis, mis on väga lähedane teie teemale, stiilile, kompositsioonile ja esitusele aga ka ka seetõttu, et meie ajakiri on täielikult kindlustatud materjalidega lähemaks kümneks aastaks. teil soovitame õppida puškinilt ja teistelt meie väärtuslikelt ja ammendamatutelt klassikutelt. ootame kannatamatult teie uusi teoseid.
sügava austusega ja tänutundega, et pöördusite just meie toimetusse.
aga kui läks avaldamiseks, siis umbes nii
austatud see ja see
saime teie käsikirja. see tundus meile venitatud ja igav. peategelaste karakterid on udused ja avamata. kompositsioon lonkab ja lõpus lausa kukub külili. stiil on armetu. mõte tobe. idee haletsusväärne. kuid seoses materjali puudusega ja huvi tõttu teema vastu otsustasime avaldada teie teose tingimusel, et te viivitamatult teete komöödia tragöödiaks, pruudi vanaeideks ja pöörmeseadja vabrikudirektoriks. panete kõik värssidesse, nimelt viiejalalistesse jambidesse ja teete luuletused ümber tootmisproosaks.
jäin huckleberry finniga juttu ajama
dovlatov rääkis andrei arjevile, et tema jaoks on see mark twaini lause täis seletamatut võlu. et ta tahaks raamatu kirjutada ja panna selle lause pealkirjaks.
Saturday, March 28, 2015
velimir hlebnikov
eesti hlebnikovistika peab lõpuks ometi esimesi samme tegema. hlebnikovil pole konkreetset algust, millest pihta hakata. kõik on hlebnikov. iga hlebnikovi puudutav mõte viib tundidepikkusesse mõtisklusse.
kui hlebnikov esimest korda hullumajja pandi, siis kirjutas ta pletnikovile:kasutage juhust ja saatke mulle ümbrikke, paberit, suitsu, leiba ja kartulit.
kui hlebnikov käis kirjastustes oma luuletusi pakkumas, siis ta otsis neid oma taskutest. need olid erinevatele paberitükikestele kirjutatud. tavaliselt luuletusi vastu ei võetud. hilisemas elus kandis hlebnikov oma luuletusi padjapüüris. kui ta suri, siis kogu ta varandus koosneski kahest padjapüürist, mis olid paberitükke täis
kui punaarmee üritas pärsias revolutsiooni teha, siis hlebnikov kuulus staabi valvemeeskonda. ja veetis kogu oma aja mererannal supeldes. nii ta ka selle maha magas, kui väeosa lahkus. ta jõudis alles kuu aega hiljem oma väeosale järgi.
kui hlebnikov suri, siis majakovski ütles, et hlebnikov oli tegelikult kõige organiseeritum inimene. kogu oma elu jooksul ei avaldanud ta ühtegi rida.
1920 aasta aprillis pühitsesid jessenin ja marienhof hlebnikovi Harkovis maakera esimeheks. hlebnikov oli laval paljasjalgselt ja solvus hirmsasti, kui aru sai, et teised nalja tegid temaga.
sõber mituritshile kirjutas ta ükskord, et avastas aja põhiseaduse, kus teatud hulga päevade järel toimuvad negatiivsed ja positiivsed nihked. kui tänu nendele nihetele muutub tulevik läbipaistvaks, siis ajataju kaob, sulle näib, et sa seisad liikumatult tulevikku vaataval laevatekil. ajataju kaob, aeg näib ees ja taga laiuva väljana, muutudes justkui ruumiks.
sama kirja lõpus: kandke mõttes oma käel rihmaga kinnitatult minu leiutatud inimkonna kella ning andke mulle teie tehtud tiivad, oleviku raske samm on mind juba tüüdanud.
1912. aastal küsis hlebnikov: kas pole 1917. aastal oodata riigi lagunemist?
tema luuletus: äike au-kuul
pupuopo! see on kõu.
gan gra gra rap rap
pi-pipizi. see ta on.
bai gzogzigzi. välguhelk.
ükskord kirjutas ta: vaimuteadus omandab ülisuure tähenduse, sest hakatakse uurima, mil moel ühe inimese laiskus võib soodustada palju teiste tööd. sel kombel leiab laiskvorst õigustuse, sest tema südame töö aitab suurendada üldist töörõõmu.
mandelštam kirjutas: hlebnikov jändab sõnadega nagu mutt. ja on seejuures uuristanud maa alla käike tuleviku jaoks ette juba terve sajandi jagu.
nagu ta ise ütles: ma tahtsin leida võtit inimkonna kellale. tahtsin olla ta kellassepaks ja visandada tulevikuennustamise põhialused.
ja nagu ta veel ütles: 1913. aastal nimetati mind kaasaja suureks geeniuseks ja seda nimetust kannan tänase päevani.
ja veel: pikkamööda olin ma saanud kogu maakera ülemaks.
1922. aasta 30. jaanuaril andis ta välja käskkirja:
maakera esimehe käskkiri
igav on siin maailmas
velimir esimene
majakovski ütles, et hlebnikovil oli sada lugejat. viiskümmend neist nimetasid teda grafomaaniks. nelikümmend lugesid ja imestasid, et miks küll sellest midagi välja ei tule. ja ainult kümme armastasid seda uue luulekeele Kolumbust tõeliselt.
jefim etkind arvas, et hlebnikovi ideed olid rikkamad kui ta looming.
kui ta 37-aastaselt suremas oli, siis kirjutas ka kusagilt külahaiglast a. davõdovile:
teatan teile kui arstile oma meditsiinilised hädad.
sattusin suvitama Novgorodi kubermangu borovenka jaama santalovo külla. tulin siia jala, magasin maa peal ja jäin jalgadest ilma. ei saa käia. elundite häired. mind paigutati korostetsi haiglasse Novgorodi kubermangu korostetsi linnas, 40 versta raudteest.
tahan paraneda. saada tagasi kõndimisvõime ja sõita mõskvasse ning sealt kodukohta. kuidas seda teha?
tema viimane sõna oli "jah". nimelt 27.06.1922 küsis fedosja tshelnokova küsimuse, et kas tal on raske surra. ning hlebnikov vastas: jah.
kui hlebnikov esimest korda hullumajja pandi, siis kirjutas ta pletnikovile:kasutage juhust ja saatke mulle ümbrikke, paberit, suitsu, leiba ja kartulit.
kui hlebnikov käis kirjastustes oma luuletusi pakkumas, siis ta otsis neid oma taskutest. need olid erinevatele paberitükikestele kirjutatud. tavaliselt luuletusi vastu ei võetud. hilisemas elus kandis hlebnikov oma luuletusi padjapüüris. kui ta suri, siis kogu ta varandus koosneski kahest padjapüürist, mis olid paberitükke täis
kui punaarmee üritas pärsias revolutsiooni teha, siis hlebnikov kuulus staabi valvemeeskonda. ja veetis kogu oma aja mererannal supeldes. nii ta ka selle maha magas, kui väeosa lahkus. ta jõudis alles kuu aega hiljem oma väeosale järgi.
kui hlebnikov suri, siis majakovski ütles, et hlebnikov oli tegelikult kõige organiseeritum inimene. kogu oma elu jooksul ei avaldanud ta ühtegi rida.
1920 aasta aprillis pühitsesid jessenin ja marienhof hlebnikovi Harkovis maakera esimeheks. hlebnikov oli laval paljasjalgselt ja solvus hirmsasti, kui aru sai, et teised nalja tegid temaga.
sõber mituritshile kirjutas ta ükskord, et avastas aja põhiseaduse, kus teatud hulga päevade järel toimuvad negatiivsed ja positiivsed nihked. kui tänu nendele nihetele muutub tulevik läbipaistvaks, siis ajataju kaob, sulle näib, et sa seisad liikumatult tulevikku vaataval laevatekil. ajataju kaob, aeg näib ees ja taga laiuva väljana, muutudes justkui ruumiks.
sama kirja lõpus: kandke mõttes oma käel rihmaga kinnitatult minu leiutatud inimkonna kella ning andke mulle teie tehtud tiivad, oleviku raske samm on mind juba tüüdanud.
1912. aastal küsis hlebnikov: kas pole 1917. aastal oodata riigi lagunemist?
tema luuletus: äike au-kuul
pupuopo! see on kõu.
gan gra gra rap rap
pi-pipizi. see ta on.
bai gzogzigzi. välguhelk.
ükskord kirjutas ta: vaimuteadus omandab ülisuure tähenduse, sest hakatakse uurima, mil moel ühe inimese laiskus võib soodustada palju teiste tööd. sel kombel leiab laiskvorst õigustuse, sest tema südame töö aitab suurendada üldist töörõõmu.
mandelštam kirjutas: hlebnikov jändab sõnadega nagu mutt. ja on seejuures uuristanud maa alla käike tuleviku jaoks ette juba terve sajandi jagu.
nagu ta ise ütles: ma tahtsin leida võtit inimkonna kellale. tahtsin olla ta kellassepaks ja visandada tulevikuennustamise põhialused.
ja nagu ta veel ütles: 1913. aastal nimetati mind kaasaja suureks geeniuseks ja seda nimetust kannan tänase päevani.
ja veel: pikkamööda olin ma saanud kogu maakera ülemaks.
1922. aasta 30. jaanuaril andis ta välja käskkirja:
maakera esimehe käskkiri
igav on siin maailmas
velimir esimene
majakovski ütles, et hlebnikovil oli sada lugejat. viiskümmend neist nimetasid teda grafomaaniks. nelikümmend lugesid ja imestasid, et miks küll sellest midagi välja ei tule. ja ainult kümme armastasid seda uue luulekeele Kolumbust tõeliselt.
jefim etkind arvas, et hlebnikovi ideed olid rikkamad kui ta looming.
kui ta 37-aastaselt suremas oli, siis kirjutas ka kusagilt külahaiglast a. davõdovile:
teatan teile kui arstile oma meditsiinilised hädad.
sattusin suvitama Novgorodi kubermangu borovenka jaama santalovo külla. tulin siia jala, magasin maa peal ja jäin jalgadest ilma. ei saa käia. elundite häired. mind paigutati korostetsi haiglasse Novgorodi kubermangu korostetsi linnas, 40 versta raudteest.
tahan paraneda. saada tagasi kõndimisvõime ja sõita mõskvasse ning sealt kodukohta. kuidas seda teha?
tema viimane sõna oli "jah". nimelt 27.06.1922 küsis fedosja tshelnokova küsimuse, et kas tal on raske surra. ning hlebnikov vastas: jah.
Tuesday, March 24, 2015
kuidas gogol pushkinil külas käis
kui noor gogol peterburgi jõudis, siis oli tal muidugi esimene mure minna puškinile külla. sest tema kodukülas oli ta kõigile seda lubanud.
ta jõudis suhteliselt hilja õhtul esimese hooga puškini ukse taha aga ta oli muutunud järjest ärevamaks ning ta põgenes sealt. ta põgenes kondiitriärisse ja tegi seal endale pitsi likööri.
teisel katsel jõudis ta taas ukseni ja helistas kella.
puškini teener avas ukse.
gogol - kas härra on kodus?
majahoidja - puhkavad.
gogol küsis osavõtlikult - ilmselt töötas kogu öö?
majahoidja - või veel, töötas?! mängis kaarte.
ta jõudis suhteliselt hilja õhtul esimese hooga puškini ukse taha aga ta oli muutunud järjest ärevamaks ning ta põgenes sealt. ta põgenes kondiitriärisse ja tegi seal endale pitsi likööri.
teisel katsel jõudis ta taas ukseni ja helistas kella.
puškini teener avas ukse.
gogol - kas härra on kodus?
majahoidja - puhkavad.
gogol küsis osavõtlikult - ilmselt töötas kogu öö?
majahoidja - või veel, töötas?! mängis kaarte.
Thursday, March 12, 2015
raamatute endomondo
võiks olla selline äpp nagu raamatute endomondo. et saab vaadata, kes friendidest parasjagu mis raamatut loeb. ja siis saaks ka teistpidi vaadata, et millised friendid teatud raamatut üldse lugenud on. kui selline äpp oleks olemas, siis ma esimese asjana vaataks, et kes mu friendidest on lugenud savisaare raamatut "tõde eestist". siis ometi leiaks ma lõpuks kellegi, kellega saaks muljetada.
Monday, March 9, 2015
abiks algajale uisuspordi ajakirjanikule
niisiis, kui noorel uisuajakirjanikul tekib võimalus intervjueerida mõnda uisutajat ja ühtegi head küsimust ei tule pähe, siis siin valik küsimusi, mida võiks kasutada:
1. saatus on karm, kui välja ei tule, siis punkte ka ei tule. mis siis täna lahti oli?
2. miks sa siis närveerisid?
3. kes sind siis survestas, kas treener ei suutnud maha rahustada?
4. kuidas sa seda surve tundsid, sa oled uus tulija tiitlivõistlustel ja oodata nagu suurt midagi polnud siin?
5. motivatsiooni pole? siis sa ei ole ju päris kõva võitleja?
6. sa ei ole selline ülitalendikas, vaid oled tööga üles tulnud. ja kuna andekaid uisutajaid hetkel ei ole, siis oli võimalik oma vorm ära proovida?
7. no pole viga, aus vastus on see, et täna läks kõik aia taha, kui leiad motivatsiooni, siis tuleb uuesti proovida.
1. saatus on karm, kui välja ei tule, siis punkte ka ei tule. mis siis täna lahti oli?
2. miks sa siis närveerisid?
3. kes sind siis survestas, kas treener ei suutnud maha rahustada?
4. kuidas sa seda surve tundsid, sa oled uus tulija tiitlivõistlustel ja oodata nagu suurt midagi polnud siin?
5. motivatsiooni pole? siis sa ei ole ju päris kõva võitleja?
6. sa ei ole selline ülitalendikas, vaid oled tööga üles tulnud. ja kuna andekaid uisutajaid hetkel ei ole, siis oli võimalik oma vorm ära proovida?
7. no pole viga, aus vastus on see, et täna läks kõik aia taha, kui leiad motivatsiooni, siis tuleb uuesti proovida.
Saturday, March 7, 2015
furjerism
francois marie Charles fourier (1772-1837) aretas teooriat, et kuritegu kätkeb endast jõudu ja tulevikku, positiivset energiat.
"ühiskondlik kord, milles vääramatult domineerib mahasurumisprintsiip, tapab jätkuvalt kas timuka või vanglate abil neid, kes loomult tugevaina eiravad või põlgavad neile tehtud ettekirjutusi. neid, kes on liiga tugevad selleks, et jäädagi kinni kängitsevaissemähkmeisse, kes murravad end neist välja ja rebivad need ribadeks. need on mehed, kes ei taha jääda lasteks. seega pole olemas kriminaalset loomust, vaid kõik sõltub jõudude mängust, mis olenevalt indiviidi klassikuuluvusest viib kellegi võimule, kellegi vangi. sügaval tasandil tõestab kuritegu õnneks inimloomuse allutamatust ja selles ei tule näha mitte nõrkust ega haigust vaid vallanduvat energiat., inimliku individuaalsuse ägedat protesti, mis ilmselt just teebki kuriteo kõigi silmis nii lummavaks.
"ühiskondlik kord, milles vääramatult domineerib mahasurumisprintsiip, tapab jätkuvalt kas timuka või vanglate abil neid, kes loomult tugevaina eiravad või põlgavad neile tehtud ettekirjutusi. neid, kes on liiga tugevad selleks, et jäädagi kinni kängitsevaissemähkmeisse, kes murravad end neist välja ja rebivad need ribadeks. need on mehed, kes ei taha jääda lasteks. seega pole olemas kriminaalset loomust, vaid kõik sõltub jõudude mängust, mis olenevalt indiviidi klassikuuluvusest viib kellegi võimule, kellegi vangi. sügaval tasandil tõestab kuritegu õnneks inimloomuse allutamatust ja selles ei tule näha mitte nõrkust ega haigust vaid vallanduvat energiat., inimliku individuaalsuse ägedat protesti, mis ilmselt just teebki kuriteo kõigi silmis nii lummavaks.
1840 tribunal
kuidas 13-aastase kodutu lapse beasse üle kohut mõisteti. ajalehest gazette des tribunaux.
eesistuja - magada tuleb oma kodus
beasse - on mul siis oma kodu?
eesistuja - te hulgute kogu aeg ringi
beasse - ma töötan, et ennast toita
eesistuja - mis on teie amet?
beasse - minu amet? hakatuseks, mul on neid vähemalt kolmkümmendkuus. aga kellegi teise heaks ma ei tööta. olen juba mõnda aega teinud seda, mis ette satub. päeviti pean ühtesid, öösiti teisi ameteid. näiteks päeval jagan möödujatele väikesi trükiseid, jooksen saabuvate troskade juurde ja tassin reisijate pakke, viskan neuilly avenüül hundiratast. öösel toimub etendusi, ma siis avan seal väravaid, müün pileteid. mul on käed-jalad tööd täis.
eesistuja - teile oleks parem, kui hakkaksite mõnes heas majas õpipoisiks.
beasse - või veel. hea maja ja õppimine... keda see kotiks. pealegi peremees sõimab kogu aeg ja siis pole enam mingit vabadust.
eesistuja - kas teie isa teid korrale ei kutsu?
beasse - pole mul enam isa.
eesistuja - aga ema?
beasse - teda ka pole. pole mul sõpru ega sugulasi. olen vaja sõltumatu.
kuuldes otsust, et ta saadetakse kaheks aastaks parandusmajja, krimpsutas beasse korraks koledasti oma nägu ja jätkas siis oma naljadega - kaks aastat, see pole ometigi rohkem kui kakskümmend neli kuud. noh, hakkame aga astuma.
eesistuja - magada tuleb oma kodus
beasse - on mul siis oma kodu?
eesistuja - te hulgute kogu aeg ringi
beasse - ma töötan, et ennast toita
eesistuja - mis on teie amet?
beasse - minu amet? hakatuseks, mul on neid vähemalt kolmkümmendkuus. aga kellegi teise heaks ma ei tööta. olen juba mõnda aega teinud seda, mis ette satub. päeviti pean ühtesid, öösiti teisi ameteid. näiteks päeval jagan möödujatele väikesi trükiseid, jooksen saabuvate troskade juurde ja tassin reisijate pakke, viskan neuilly avenüül hundiratast. öösel toimub etendusi, ma siis avan seal väravaid, müün pileteid. mul on käed-jalad tööd täis.
eesistuja - teile oleks parem, kui hakkaksite mõnes heas majas õpipoisiks.
beasse - või veel. hea maja ja õppimine... keda see kotiks. pealegi peremees sõimab kogu aeg ja siis pole enam mingit vabadust.
eesistuja - kas teie isa teid korrale ei kutsu?
beasse - pole mul enam isa.
eesistuja - aga ema?
beasse - teda ka pole. pole mul sõpru ega sugulasi. olen vaja sõltumatu.
kuuldes otsust, et ta saadetakse kaheks aastaks parandusmajja, krimpsutas beasse korraks koledasti oma nägu ja jätkas siis oma naljadega - kaks aastat, see pole ometigi rohkem kui kakskümmend neli kuud. noh, hakkame aga astuma.
Friday, March 6, 2015
3 toosti iluuisutamise terviseks
1.
on levinud stereotüüp, et jalgpallihullus on negatiivne nähtus. sest et mõnikord on mõni fänn sooritanud enesetapu. sündmuse loogika on enamasti selles, et kui minu meeskond enam ei võida, siis pole elul mõtet. see võib küll kole olla kuid vaadakem asja teist poolt. kui mõnel inimesel on mõne meeskonna halva tulemuse tõttu eluisu kadunud, siis kui palju rohkem on neid mõtetuid ja tühiseid inimesi, kellele on see spordiala andnud elu mõtte.
terviseks!
2.
kui peterburi maria teatri tantsija george balanchine asutas new yorgis tantsukooli, siis tõi üks ema oma tütre tema juurde ja küsis "will my daughter dance?"
balanchine vastas: "le dance, madame, c'est un question morale."
terviseks!
3.
immanuel kant ütles, et kahte asja ta imetleb - tähistaevast pea kohal ja moraaliseadust meie südames. sergei dovlatov ütles, et josif brodski paneb teda aukartusest värisema. mis minusse puutub, siis iga kord kui ma näen kedagi flippi tegemas, siis ma teen mõttes kummarduse.
terviseks!
4.
balti jaama tunnelis on kiri, et igasugune püüdlus on ilus. dovlatov kirjutas skulskajale oma arutluskäigust, et sa unistasid suurest romaanist? vaevalt see sul õnnestub. kuid katse kirjutada suurt romaani on moraalselt võrdne suure romaaniga.
terviseks!
on levinud stereotüüp, et jalgpallihullus on negatiivne nähtus. sest et mõnikord on mõni fänn sooritanud enesetapu. sündmuse loogika on enamasti selles, et kui minu meeskond enam ei võida, siis pole elul mõtet. see võib küll kole olla kuid vaadakem asja teist poolt. kui mõnel inimesel on mõne meeskonna halva tulemuse tõttu eluisu kadunud, siis kui palju rohkem on neid mõtetuid ja tühiseid inimesi, kellele on see spordiala andnud elu mõtte.
terviseks!
2.
kui peterburi maria teatri tantsija george balanchine asutas new yorgis tantsukooli, siis tõi üks ema oma tütre tema juurde ja küsis "will my daughter dance?"
balanchine vastas: "le dance, madame, c'est un question morale."
terviseks!
3.
immanuel kant ütles, et kahte asja ta imetleb - tähistaevast pea kohal ja moraaliseadust meie südames. sergei dovlatov ütles, et josif brodski paneb teda aukartusest värisema. mis minusse puutub, siis iga kord kui ma näen kedagi flippi tegemas, siis ma teen mõttes kummarduse.
terviseks!
4.
balti jaama tunnelis on kiri, et igasugune püüdlus on ilus. dovlatov kirjutas skulskajale oma arutluskäigust, et sa unistasid suurest romaanist? vaevalt see sul õnnestub. kuid katse kirjutada suurt romaani on moraalselt võrdne suure romaaniga.
terviseks!
Monday, March 2, 2015
ferruse kriminoloogia
guillaume-marie-andré ferrus oli prantsuse hullumajade üleminspektor aastal 1835.
tal oli kolmene lähenemine kurjategijatele:
1. on olemas kurjategijad, kes on meile omastest intellektuaalsetest võimetest suuremate võimetega. nende väärastumise on põhjustanud nende psüühilised kalduvused või sünnipärased eelsoodumused või hukatuslik loogika või kahjulik moraal või väär arusaam ühiskondlikest kohustustest. neid tuleb ööpäevaringselt hoida isolatsioonis. ka jalutamas peavad nad käima üksinda. ja kui nad siiski peavad teistega kokku saama, siis nad peavad kandma kerget metallniitidest maski, milliseid kasutatakse kiviraiumisel või vehklemisel.
2. on olemas kurjategijad, kes on pahelised, piiratud, jõhkrad ja passiivsed süüdimõistetud. kes on kaldunud kurjale teele seetõttu, et nad ei hooli häbist ega aust. et nad on lodevad ja laisad ega suuda halbadele kiusatustele vastu panna. neile sobib režiim, mis on pigem kasvatav kui represseeriv. isolatsioon öösel, ühine töö päeval. jutuajamised on neile lubatud, kui seda tehakse valjul häälel. neile korraldatakse ühiseid lugemisi, mille järel nad esitavad üksteisele küsimusi, kusjuures õigesti vastamist premeeritakse.
3. ja lõpuks on olemas andetud või võimetud süüdimõistetud, kes on oma nõrga psüühika tõttu kõlbmatud kõigiks tegevusteks, mis nõuavad läbimõeldud pingutust ja järjekindlat tahet. sellistena ei suuda nad tööl konkureerida intelligentsete töölistega, kuna neil puudub isegi kasvatus, mis õpetaks neid tundma ühiskondlikke kohustusi. ja kuna nad pole küllalt võimekad, et neid kohustusi mõista ja oma instinktide vastu võidelda, viib neid kurjale teele nende endi võimetus. isolatsioon ainult võimendaks nende tuimust, seepärast peavad nad elama koos aga väikeste rühmadena, mida alati stimuleerib kollektiivne tegevus järelevalve all.
tal oli kolmene lähenemine kurjategijatele:
1. on olemas kurjategijad, kes on meile omastest intellektuaalsetest võimetest suuremate võimetega. nende väärastumise on põhjustanud nende psüühilised kalduvused või sünnipärased eelsoodumused või hukatuslik loogika või kahjulik moraal või väär arusaam ühiskondlikest kohustustest. neid tuleb ööpäevaringselt hoida isolatsioonis. ka jalutamas peavad nad käima üksinda. ja kui nad siiski peavad teistega kokku saama, siis nad peavad kandma kerget metallniitidest maski, milliseid kasutatakse kiviraiumisel või vehklemisel.
2. on olemas kurjategijad, kes on pahelised, piiratud, jõhkrad ja passiivsed süüdimõistetud. kes on kaldunud kurjale teele seetõttu, et nad ei hooli häbist ega aust. et nad on lodevad ja laisad ega suuda halbadele kiusatustele vastu panna. neile sobib režiim, mis on pigem kasvatav kui represseeriv. isolatsioon öösel, ühine töö päeval. jutuajamised on neile lubatud, kui seda tehakse valjul häälel. neile korraldatakse ühiseid lugemisi, mille järel nad esitavad üksteisele küsimusi, kusjuures õigesti vastamist premeeritakse.
3. ja lõpuks on olemas andetud või võimetud süüdimõistetud, kes on oma nõrga psüühika tõttu kõlbmatud kõigiks tegevusteks, mis nõuavad läbimõeldud pingutust ja järjekindlat tahet. sellistena ei suuda nad tööl konkureerida intelligentsete töölistega, kuna neil puudub isegi kasvatus, mis õpetaks neid tundma ühiskondlikke kohustusi. ja kuna nad pole küllalt võimekad, et neid kohustusi mõista ja oma instinktide vastu võidelda, viib neid kurjale teele nende endi võimetus. isolatsioon ainult võimendaks nende tuimust, seepärast peavad nad elama koos aga väikeste rühmadena, mida alati stimuleerib kollektiivne tegevus järelevalve all.
Thursday, February 26, 2015
kuidas siim käis ettevõtjatega kohtumas
teatavasti oli siim kallas niiöelda krooni isa ja pensionäride kirsturaha hävitaja, sest igaüks sai vahetada vaid 150 krooni.
no ja kui 1994. aastal siim kallas asutas ettevõtjasõbralikku reformierakonda, siis kutsusid põltsamaa ettevõtjad teda endaga kohtuma. siim kallas võttis põltsamaale kaasa lasnamäe bensiinijaamas töötanud maret maripuu. kui nad kohale jõudsid, siis selgus, et saal oli täis pensionäre, kes karjusid: "kus mu kirsturaha on?"
siim ja maret põgenesid saalist. siiski enne autosse istumist said pensionärid mareti kätte ja rebisid tema palitult varruka ära.
no ja kui 1994. aastal siim kallas asutas ettevõtjasõbralikku reformierakonda, siis kutsusid põltsamaa ettevõtjad teda endaga kohtuma. siim kallas võttis põltsamaale kaasa lasnamäe bensiinijaamas töötanud maret maripuu. kui nad kohale jõudsid, siis selgus, et saal oli täis pensionäre, kes karjusid: "kus mu kirsturaha on?"
siim ja maret põgenesid saalist. siiski enne autosse istumist said pensionärid mareti kätte ja rebisid tema palitult varruka ära.
Monday, February 23, 2015
jooksvad hipsterid
gentrifikatsiooniteemadel on üks kirjutamata peatükk. see on see, et gentrifikeerunud asumis hakkavad kõik inimesed jooksma. ja mitte ainult see asum ei täitu jooksjatega vaid nad jooksevad kõikjal piirnevates linnaosades. loogika siin taga on ilmselt see, et vananevad hipsterid tajuvad, et kui nad kohe jooksma ei hakka, siis hakkab neid ähvardama infarkt. 15 aastat pole kalamajas hommikuti keegi jooksnud, nüüd tuleb mulle iga hommik vähemalt kaks jooksvat naisterahvast vastu. üleüldse tundub mulle, et naisterahvad on kangemad jooksjad - rõlge ilmaga jooksevad ainult naised, ilusa ilmaga jooksevad nii naised kui mehed. õhtuste jooksudega on olukord päris ühemõtteline - jooksjaid on täis soo tänav, kopli tänav, Stroomi rand, kolde pst, elavate ja surnute park, kalamaja park, tööstuse tänav jne. kui veel paljassaare poolsaar oli seni jooksjate osas inimtühi, siis pühapäeval tuli mulle seal vastu kaks jooksvat hipsterit ja eile õhtul oli seal üks jalgrattur. on veel üks koht, kuhu jooksvad hipsterid pole jõudnud - kopli liinid. aga küllap nad ka sinna peagi jõuavad.
Saturday, February 21, 2015
pime kemmerg
oli üks üritus vanadele meestele. sai seal ka veini juua. kui kolm tundi oli juba veini joodud ja kõik oli juba edukalt uksest välja saadud, siis läksin kemmergusse. kemmerg oli pime. panin tule põlema. ühe pissuaari ees seisis üks vanamees. ma ühmasin midagi tervituseks, et jõudu või miskit. vanamees ütles, et ta pani tule surnuks, sest muidu kemmergu aknast väljastpoolt paistab meeste kemmerg nagu telekast.
Friday, February 20, 2015
klassivennad
sel nädalal on klassivennad kuidagi väga pildil.
teisipäeval helistas s.u. ja kutsus shnelli tiigile uisutama. läksime kell 21.00 uisutama. kõik oli täpselt nii kui vanasti.
eile olin lõpetamas oma õhtujooksu, kui üks volvo mu kõrval sõitis ja klaasi alla lasi. autos oli r.v. küsis, et no sulle kohe meeldib joosta jah?!
ja täna öösel kell 23.30 kui ma olin just magama jäänud, helistas i.p. et temal on napsutuur ja et mina olen telefoniraamatus esimene. ja et ta mäletab, kuidas mu ema nõukaajal austrias käis ja sealt mudelautosid tõi.
täna helistas tagasi päeval ja vabandas öise kõne pärast. kuid oli endiselt purjus. rääkis, et me mõlemad tegeleme logistikas ja peame kokku hoidma.
teisipäeval helistas s.u. ja kutsus shnelli tiigile uisutama. läksime kell 21.00 uisutama. kõik oli täpselt nii kui vanasti.
eile olin lõpetamas oma õhtujooksu, kui üks volvo mu kõrval sõitis ja klaasi alla lasi. autos oli r.v. küsis, et no sulle kohe meeldib joosta jah?!
ja täna öösel kell 23.30 kui ma olin just magama jäänud, helistas i.p. et temal on napsutuur ja et mina olen telefoniraamatus esimene. ja et ta mäletab, kuidas mu ema nõukaajal austrias käis ja sealt mudelautosid tõi.
täna helistas tagasi päeval ja vabandas öise kõne pärast. kuid oli endiselt purjus. rääkis, et me mõlemad tegeleme logistikas ja peame kokku hoidma.
Tuesday, February 17, 2015
orkestrijuhi mälestuseks
kuidagi seoses valimistega meenus, kuidas ma ise kampaaniat tegin 2007. aastal. võtsin töölt lahti ja jaurasin pärnus. päeval käisin kusagil valdades ja õhtul kohtusin sõpradega. pärnu oli talvine ja inimtühi. eriti nädala sees. üks õhtu istusin klassivend s.u. ja kadunud margus allmanniga citis. kõrvallauas oli kalev vilgats. täielik pärnu klassika. jaurasime seal palju tunde ja tegime vanale rondole õllekäivet. see oli kaunis. nii kaunis, et kandideeriks veel, et sama tunnet tunda saaks.
Sunday, February 15, 2015
pujoli agendivõrgustik
teise ilmasõja ajal oli sakslastel omast arust Suurbritannias agendivõrgustik, mida juhtis kataloonlane juan pujol garcia. tegelikult juhtisid seda muidugi britid ise. lõpuks oli selles võrgustikus 29 inimest. enamust ei olnud reaalselt olemas, mõnel olid prototüübid olemas. nii nagu Iirimaal, nii pidi ka Walesis olema oma rahvuslik liikumine ning see pidi vihkama inglasi. ueilslased olid aga ju keldid ehk aarialased ja seega sellistena sakslastele pidid sobima. otsustati, et Walesis on koguni selline organisatsioon nagu aaria maailmakorra vennaskond ning selle liikmed tegid muidugi heal meelel koostööd saksa agendivõrgustikuga. aaria maailmakorra vennaskonda otsustati liikmeks panna ka üks hindu, sest hindud on ju ka aarialased.
Sunday, February 8, 2015
Saturday, February 7, 2015
mis on partei
max weber defineerib, et misasi on partei: parteideks nimetame vabal liitumisel põhinevaid assotsiatsioone, mille eesmärgiks on kindlustada oma juhtidele võim mingi organisatsiooni raames ning tagada selle kaudu aktiivsetele liikmetele ideelisi või materiaalseid eeliseid.
Thursday, February 5, 2015
sotsiaalne sündmus
vastavalt max weberile ei ole sotsiaalne sündmus see, kui kaks jalgratturit tänavanurgal kokku põrkavad.
küll aga on sotsiaalne sündmus see, kui nad pärast kokkupõrget kaklema hakkavad.
küll aga on sotsiaalne sündmus see, kui nad pärast kokkupõrget kaklema hakkavad.
Wednesday, February 4, 2015
kuidas ma töötervishoiuarsti juures käisin
muuhulgas suunati mind silmaarsti juurde. silmaarst oli venelanna. pani mulle ette selle konstrui, millel saab klaase vahetada. ühe silma ette pani läbipaistmatu plaadi ja teise silma ees hakkas klaase vahetama.
tema: "kas te alumist rida näete?"
mina: "t, g, ..."
tema vahetab laksaki klaasi poole peale ära
tema: "aga nüüd näete?"
enne, kui ma vastata jõuan, vahetab jälle laksaki klaasi ära
tema: "lugege keskmist rida!"
mina: "4, 8, ..."
paneb laksaki, laksaki kaks klaasi mulle ette. siis võtab need ära ja paneb veel ühe klaasi. mul otsaesine on juba higine. ma ei jõua midagi öelda. siis paneb pildi selliseks, et pool on roheline ja pool punane.
tema: "kumb on võrdsem?"
mina: "mõlemad on võrdsed"
vahetab klaasi ja küsib: "aga nüüd öelge, kumb on võrdsem!"
mina: "no justkui punane on parem"
tema: "kuidas nii?" vahetab laksaki ja laksaki mul klaase ja küsib: "kumb on nüüd võrdsem?"
mina: "ei ole nagu erilist vahet"
tema: "kuidas nii?" vahetab jälle klaasi
mina: "no nüüd justkui läks roheline paremaks"
tema: "ahaa!"
siis istub laua taha ja hakkab pabereid täitma. mina istun puki peal ja ei julge seda konstruid eest ära võtta. see oli kindlasti mälestusväärne vaatepilt.
siis võttis ta lõpuks mult selle konstrui eest ära ja vaatasime koos rahustamiseks neid pilte, kus punane õhupall õõtsub rohelise aasa kohal.
teine silm jäigi kontrollimata.
tema: "kas te alumist rida näete?"
mina: "t, g, ..."
tema vahetab laksaki klaasi poole peale ära
tema: "aga nüüd näete?"
enne, kui ma vastata jõuan, vahetab jälle laksaki klaasi ära
tema: "lugege keskmist rida!"
mina: "4, 8, ..."
paneb laksaki, laksaki kaks klaasi mulle ette. siis võtab need ära ja paneb veel ühe klaasi. mul otsaesine on juba higine. ma ei jõua midagi öelda. siis paneb pildi selliseks, et pool on roheline ja pool punane.
tema: "kumb on võrdsem?"
mina: "mõlemad on võrdsed"
vahetab klaasi ja küsib: "aga nüüd öelge, kumb on võrdsem!"
mina: "no justkui punane on parem"
tema: "kuidas nii?" vahetab laksaki ja laksaki mul klaase ja küsib: "kumb on nüüd võrdsem?"
mina: "ei ole nagu erilist vahet"
tema: "kuidas nii?" vahetab jälle klaasi
mina: "no nüüd justkui läks roheline paremaks"
tema: "ahaa!"
siis istub laua taha ja hakkab pabereid täitma. mina istun puki peal ja ei julge seda konstruid eest ära võtta. see oli kindlasti mälestusväärne vaatepilt.
siis võttis ta lõpuks mult selle konstrui eest ära ja vaatasime koos rahustamiseks neid pilte, kus punane õhupall õõtsub rohelise aasa kohal.
teine silm jäigi kontrollimata.
Wednesday, January 28, 2015
päev königsbergis
7.20 ärkan ja lähen jooksma
7.40 duši alla
7.50 söön putru moosiga
8.10 lähen tööle
8.40 jõuan tööle
9.00 joon kohvi ja hakkan tööd tegema
11.10 lähen ja ostan ühe salati
12.00 söön salatit
12.40 teen veel ühe kohvi
17.00 panen arvuti kinni ja lähen koju
17.30 jõuan koju
17.45 keedan endale teed
18.30 lähen trenni
20.30 tulen koju ja joon veel teed
21.00 peksan lapsed magama, vahin lolli näoga telekat, paremal juhul loen raamatut
22.30 lähen magama
ja nii iga päev.
see ei ole immanuel kant. see olen mina.
7.40 duši alla
7.50 söön putru moosiga
8.10 lähen tööle
8.40 jõuan tööle
9.00 joon kohvi ja hakkan tööd tegema
11.10 lähen ja ostan ühe salati
12.00 söön salatit
12.40 teen veel ühe kohvi
17.00 panen arvuti kinni ja lähen koju
17.30 jõuan koju
17.45 keedan endale teed
18.30 lähen trenni
20.30 tulen koju ja joon veel teed
21.00 peksan lapsed magama, vahin lolli näoga telekat, paremal juhul loen raamatut
22.30 lähen magama
ja nii iga päev.
see ei ole immanuel kant. see olen mina.
Monday, January 26, 2015
kuidas ma oma naise steriliseerimisest päästsin
täna oli see päev, kui tuli teatavaks kreeka äärmusvasakpoolsete valimisvõit.
eile näitas kanal rossija24, et II ilmasõja aegsed eesti ss naisveteranid õpetavad välja ukraina vabatahtlikke.
ja täna esines viktor Vassiljev riigikogus selliselt: "Miks ta abiellub siis vastutustundetu mehega ja saab temaga veel igavese hunniku lapsi. Minu meelest tuleks selliseid naisi karistada seadusega, kes abielluvad vastutustundetu mehega. Seadus võiks täie karmusega sekkuda ja sellised naised võiks steriliseerida"
eile näitas kanal rossija24, et II ilmasõja aegsed eesti ss naisveteranid õpetavad välja ukraina vabatahtlikke.
ja täna esines viktor Vassiljev riigikogus selliselt: "Miks ta abiellub siis vastutustundetu mehega ja saab temaga veel igavese hunniku lapsi. Minu meelest tuleks selliseid naisi karistada seadusega, kes abielluvad vastutustundetu mehega. Seadus võiks täie karmusega sekkuda ja sellised naised võiks steriliseerida"
Saturday, January 24, 2015
visnapuu gailitile
et sul oleks päris põhjalik ülevaade majapidamisest, siis lase ma seletan, et olen ise oma perenaine ja selle tõttu halvasti passitud. geislingenis ei leidu naisterahvast, kes tuleks keedaks ja peseks. eesti naine ei tule rahatasu eest ja sakslast ei tohi võtta. kui siin saaks see talitaja lisanormi selle töö eest, siis vast tuleks, aga muidu mitte. pangsioni ka keegi võtta ei taha, sest pole ju õieti millestki võõrale keeta. lisa hankida väljastpoolt mitmele inimesele pole võimalik, naised siiski on mu pääle halastanud, et nad ei ole mind vägisi sundinud treppe ja trepikoda pesema ja koristama, mida iga tuba järjekorras peab tegema. parajat armukest ei ole ka leidnud, kellega kokku elama asuda või kes tuleks ja need toimetused sooritaks. kirjanik on ja jääb ikka paraadhobuseks ja muud midagi.
Sunday, January 18, 2015
võta mehu
soomepoiss olev mikiver meenutab, et kui nad olid soomest eestisse tulnud augustis 1944, siis koguneti männikule. üks saksa kindral pidas kõne, milles ta väitis, et sakslased kindlasti võidavad sõja. selle järel pidid nad hitlerile truudusevande andma. kindral luges vande teksti ette. mehed rivis vastasid "võta mehu!". kindral jäi selle vastusega rahule.
Friday, January 16, 2015
kiievi näärikuusk
kui ma juunis maidanil olin, siis ajasin juttu seal ühe noorega, kes kandis karumõmmi kostüümi ja kogus sedaviisi endale raha. ta rääkis, et nad tahavad väga euroopasse aga et keegi peaks neid juhendama. ja et on tudeng jne. uhkusega näitas ta nääripuud. ma muidugi kiitsin, et tõesti tore. seal olid peal igasugu patriootlikud hüüatused, muuhulgas ka lause, et nad armastavad venelasi aga vihkavad putinit.
lugesin nüüd raamatut "ukraina päevik" ja sain aru, miks see kuusepuu talle nii oluline oli ja miks ta mulle seda presenteeris. nimelt, kui miilits hakkas maidanlasi kumminuiadega peksma novembris 2013, siis toodi põhjenduseks, et linnavalitsus vajab ruumi näärikuuse jaoks. kui mindi linnavalitsusest küsima, et kas nad tahavad tõesti novembris kuusepuud üles panna, siis vastati, et linnal küll parasjagu mingit kuusepuu püstitamise plaani pole.
ja nüüd tegi klitško linnavalitsus otsuse, et enam kunagi ei panda maidanile nääripuud. maidan on koht, kus sajad inimesed on hukkunud ja seal ei sobi nääre pidada.
lugesin nüüd raamatut "ukraina päevik" ja sain aru, miks see kuusepuu talle nii oluline oli ja miks ta mulle seda presenteeris. nimelt, kui miilits hakkas maidanlasi kumminuiadega peksma novembris 2013, siis toodi põhjenduseks, et linnavalitsus vajab ruumi näärikuuse jaoks. kui mindi linnavalitsusest küsima, et kas nad tahavad tõesti novembris kuusepuud üles panna, siis vastati, et linnal küll parasjagu mingit kuusepuu püstitamise plaani pole.
ja nüüd tegi klitško linnavalitsus otsuse, et enam kunagi ei panda maidanile nääripuud. maidan on koht, kus sajad inimesed on hukkunud ja seal ei sobi nääre pidada.
Tuesday, January 13, 2015
teatris turtsuja
vat alati on teatris keegi, kes ei suuda turtsatusi ja kihistamast kinni hoida. neid on tavaliselt seal ikka vähemalt 10 tükki. aga mõni on kohe täitsa ohjeldamatu. ja ma olen alati mõelnud, et kes need inimesed on. sest need, kellega ma teatris käin, niimoodi ei turtsu.
nüüd käisin no99 teatris vaatamas harala elulugusid. ja minu kõrval istuski see turtsuja. oli siuke 40 peal mees. saapad tõmbasid erilist tähelepanu, olid sellised pruunid nahast massiivsed tanksaapa moodi. seljas pintsak ja jalas teksad. naine oli tal ka kaasas aga naine oli vait.
iseenesest sümpaatne mees aga muudkui turtsus.
nüüd käisin no99 teatris vaatamas harala elulugusid. ja minu kõrval istuski see turtsuja. oli siuke 40 peal mees. saapad tõmbasid erilist tähelepanu, olid sellised pruunid nahast massiivsed tanksaapa moodi. seljas pintsak ja jalas teksad. naine oli tal ka kaasas aga naine oli vait.
iseenesest sümpaatne mees aga muudkui turtsus.
kuidas embankmendil magada
vanade aegade mälestuseks ja igaks juhuks tuleviku jaoks.
kui orwell oli 1929 aastal kodutu Londonis ja pariisis, siis kirjeldas talle üks iiri hulgus, kuidas embankmendil magamine käib:
"kogu asi kaldapealsega on vara magama saada. sa pead olema pingil kella kaheksaks, sest seal pole liiga palju pinke ja vahel on nad kõik ära võetud. ja sa pead kohe proovima magada. liiga külm on magada pärast kahteteist ja politsei ajab su hommikul kell neli ära. ometi pole kerge magada nende kuradi trammide pärast, mis kolistavad mööda pea kohal kogu aeg ja nende reklaamtuledega üle jõe vilkumas sulle silma. külm on õel. need, kes magavad seal, üldiselt keeravad end ajalehe sisse, kuid see ei aita palju. sa oled kuradi õnnelik, kui saad kolm tundi magada."
kui orwell oli 1929 aastal kodutu Londonis ja pariisis, siis kirjeldas talle üks iiri hulgus, kuidas embankmendil magamine käib:
"kogu asi kaldapealsega on vara magama saada. sa pead olema pingil kella kaheksaks, sest seal pole liiga palju pinke ja vahel on nad kõik ära võetud. ja sa pead kohe proovima magada. liiga külm on magada pärast kahteteist ja politsei ajab su hommikul kell neli ära. ometi pole kerge magada nende kuradi trammide pärast, mis kolistavad mööda pea kohal kogu aeg ja nende reklaamtuledega üle jõe vilkumas sulle silma. külm on õel. need, kes magavad seal, üldiselt keeravad end ajalehe sisse, kuid see ei aita palju. sa oled kuradi õnnelik, kui saad kolm tundi magada."
Thursday, January 8, 2015
Monday, December 29, 2014
parun le botz
vat kunagi ei tea, kas mõni hull on omast ajast ees olev vabadusvõitleja ja tulevase ühiskonna sõnumitooja või lihtsalt hull.
igatahes oli pariisis kunagi 18. sajandi lõpus üks parun le botz. oli rikas mees aga muidu vaikne. kui aga revolutsioon algas, siis ta tundis, et tema tund on tulnud. kui kätte jõudis louis XVI hukkamine, siis hüppas ta rahva seast välja, tõstis mõõga üles ja karjus: "minu juurde, kes tahab kuningat päästa!"
mitte keegi ei tulnud tema juurde.
igatahes oli pariisis kunagi 18. sajandi lõpus üks parun le botz. oli rikas mees aga muidu vaikne. kui aga revolutsioon algas, siis ta tundis, et tema tund on tulnud. kui kätte jõudis louis XVI hukkamine, siis hüppas ta rahva seast välja, tõstis mõõga üles ja karjus: "minu juurde, kes tahab kuningat päästa!"
mitte keegi ei tulnud tema juurde.
Wednesday, December 24, 2014
jõulutundest
nüüd tuli meelde, et misasi see jõulutunne on. see on see, kui jõuluvana habe ja vuntsikarvad tükivad suhu ja neid peab kogu aeg välja puhuma või sülitama.
aga tegelikult on jõuluvanaks olemisel väga palju dilemmasid.
kõigepealt peab alustama sellest, et tuleb valida, kas võtta kodus krunt alla või mitte. kui võtta krunt alla, siis kõik edasine on juba puhas improvisatsioon. siis võib jõuda välja kuhu iganes. aga selleks peab muidugi julge mees olema. ja on oht, et lapsed ei jää teenusega rahule.
teine dilemma on see, et kas olla traditsiooniline ka-siin-majas-häid-lapsi-on jõuluvana või tahta olla originaalne. viimase puhul tuleb valida stiil. kas rääkida väärtkirjandusest, olla mingi zz top tsiklimees või spordimees või või hakata onu heino nilbeid nalju veeretama.
mõnikord on muidugi nii, et pererahvast mõni tahab ise stiili kujundada. hakkab näiteks nilbeid nalju jõuluvana kulul viskama. sellisele tuleb pakkuda:"ohhohhoo, seda ma just ootasingi, et keegi hakkaks minu kulul nilbeid nalju tegema. sa ei kujuta ettegi, milleks mina võimeline olen!" pärast seda on rahu majas.
uksest sisse tulles tuleb paika panna see, et kes juhib mängu. mõni entusiastlik lapseemme võib tahta ette ja taha kõike jutustada, et mida jõulumees tegi ja kus käis ja kuidas päkapikud teda aitasid ja mis kõik veel. siuksed tuleb paika panna kohe alguses ja initsiatiiv nende käest ära võtta.
siis tuleb otsustada professionaalsuse tase - kas kasutada ära kingisaaja eraelulist informatsiooni või mitte. parem on seda mitte teha. ainult algajad teevad selliseid eraelulisi viiteid.
järgmiseks tuleb valida kingijagamise meetod. kui on palju inimesi ja kui habe kõditab, siis tuleb teha kähku. aga muidu võib minna hirmsaks uinamuinaks. mõni algaja jõulumees arvab, et peab igaltühelt mingi luuletuse välja pigistama. loll mõte. siuke tuleb hakatuseks mõnesse vanadekodusse jõulumeheks saata, las saab oma kooli kätte. paratamatult on kiusatus igale ühele midagi etteaste järgi kommentaariks öelda. siin tuleb hoiduda, et ennast kordama ei hakka.
siis tuleb otsustada ära lati kõrgus. kas anda mingitele halturtshikutele kinke või mitte. teate küll, näärivana punanina hüppas üle laualina. nüüd kipuvad inimesed arvama, et on täitsa okei internetist kähku midagi surfata ja siis telefonist ette lugeda. niukstelt tuleb telefon käest ära võtta.
erilised fruktid on teismelised. need ju ei taha üldse jõulurõõmust osa saada. algaja jõuluvana võib hakata arvama, et peab teismelised koostööle meelitama. sellega ei jõua kuhugi. ainult venitad protseduuri.
üleüldse tempo on tähtis. protsess peab olema jõuluvana juhitud. tempo peab olema peal. intensiivsus peab olema selline, et keegi ei hakka kusagil kapsast sööma samal ajal. muidugi teatud olukorras (nt kui kõik on purjus) oleks mängu ilu selles küll, kui jõuluvana muutub passiivseks ja lõpuks keegi enam ei märkagi, et jõuluvana istub nurgas.
lõpuks on lahkumine. habe ja müts varjavad nähtavust, eks. ja ega mõnikord hästi ei mäleta, et kus see uks oli. tähtis on säilitada väärikus lõpuni. enne mingis suunas liikumist veenduda, et tegemist on ikka õige suunaga.
aga tegelikult on jõuluvanaks olemisel väga palju dilemmasid.
kõigepealt peab alustama sellest, et tuleb valida, kas võtta kodus krunt alla või mitte. kui võtta krunt alla, siis kõik edasine on juba puhas improvisatsioon. siis võib jõuda välja kuhu iganes. aga selleks peab muidugi julge mees olema. ja on oht, et lapsed ei jää teenusega rahule.
teine dilemma on see, et kas olla traditsiooniline ka-siin-majas-häid-lapsi-on jõuluvana või tahta olla originaalne. viimase puhul tuleb valida stiil. kas rääkida väärtkirjandusest, olla mingi zz top tsiklimees või spordimees või või hakata onu heino nilbeid nalju veeretama.
mõnikord on muidugi nii, et pererahvast mõni tahab ise stiili kujundada. hakkab näiteks nilbeid nalju jõuluvana kulul viskama. sellisele tuleb pakkuda:"ohhohhoo, seda ma just ootasingi, et keegi hakkaks minu kulul nilbeid nalju tegema. sa ei kujuta ettegi, milleks mina võimeline olen!" pärast seda on rahu majas.
uksest sisse tulles tuleb paika panna see, et kes juhib mängu. mõni entusiastlik lapseemme võib tahta ette ja taha kõike jutustada, et mida jõulumees tegi ja kus käis ja kuidas päkapikud teda aitasid ja mis kõik veel. siuksed tuleb paika panna kohe alguses ja initsiatiiv nende käest ära võtta.
siis tuleb otsustada professionaalsuse tase - kas kasutada ära kingisaaja eraelulist informatsiooni või mitte. parem on seda mitte teha. ainult algajad teevad selliseid eraelulisi viiteid.
järgmiseks tuleb valida kingijagamise meetod. kui on palju inimesi ja kui habe kõditab, siis tuleb teha kähku. aga muidu võib minna hirmsaks uinamuinaks. mõni algaja jõulumees arvab, et peab igaltühelt mingi luuletuse välja pigistama. loll mõte. siuke tuleb hakatuseks mõnesse vanadekodusse jõulumeheks saata, las saab oma kooli kätte. paratamatult on kiusatus igale ühele midagi etteaste järgi kommentaariks öelda. siin tuleb hoiduda, et ennast kordama ei hakka.
siis tuleb otsustada ära lati kõrgus. kas anda mingitele halturtshikutele kinke või mitte. teate küll, näärivana punanina hüppas üle laualina. nüüd kipuvad inimesed arvama, et on täitsa okei internetist kähku midagi surfata ja siis telefonist ette lugeda. niukstelt tuleb telefon käest ära võtta.
erilised fruktid on teismelised. need ju ei taha üldse jõulurõõmust osa saada. algaja jõuluvana võib hakata arvama, et peab teismelised koostööle meelitama. sellega ei jõua kuhugi. ainult venitad protseduuri.
üleüldse tempo on tähtis. protsess peab olema jõuluvana juhitud. tempo peab olema peal. intensiivsus peab olema selline, et keegi ei hakka kusagil kapsast sööma samal ajal. muidugi teatud olukorras (nt kui kõik on purjus) oleks mängu ilu selles küll, kui jõuluvana muutub passiivseks ja lõpuks keegi enam ei märkagi, et jõuluvana istub nurgas.
lõpuks on lahkumine. habe ja müts varjavad nähtavust, eks. ja ega mõnikord hästi ei mäleta, et kus see uks oli. tähtis on säilitada väärikus lõpuni. enne mingis suunas liikumist veenduda, et tegemist on ikka õige suunaga.
Tuesday, December 23, 2014
lambaaasta tuleb saatuslik
et ärkad peale jõulusöömingut üles ja kuidagi katsud ennast tasakaalu saada. teed delfi lahti ja loed, et astroloog taimi uuesoo lubab, et uus aasta tuleb saatusliku tähendusega kõikidele tähtkujudele.
igaks juhuks märgin üles
et teaks, kes ma olen.
Maavägi LOGISTIKA JAGU, MEESKOND VÄLJAÕPETAMATA RIVI PIIRANGUTETA ÜLEM, KOMANDÖR TRANSPORT
Maavägi LOGISTIKA JAGU, MEESKOND VÄLJAÕPETAMATA RIVI PIIRANGUTETA ÜLEM, KOMANDÖR TRANSPORT
Tuesday, December 9, 2014
sõjaväeline kirjatöö
pidin ühte sõjaväelisesse väljaandesse kirjutama 7000 tähemärgi mahus ühe jutu. kirjutasin 5200 tähemärki teksti, kaks nelja salmiga luuletust, lisasin ühe maali ja ühe foto.
sain majorilt sellise vastuse:
"nõutud oli 7000 tähemärki!
luuletused ei lähe arvesse!
aega on 10 detsembrini!"
mis mul siis muud üle jäi vastata:
"sir yes sir!
kirjutan 7000 tähemärki!"
sain majorilt sellise vastuse:
"nõutud oli 7000 tähemärki!
luuletused ei lähe arvesse!
aega on 10 detsembrini!"
mis mul siis muud üle jäi vastata:
"sir yes sir!
kirjutan 7000 tähemärki!"
Monday, December 8, 2014
arenguimmuunne
prof jüri saar on maha saanud hea raamatuga. xxi sajandi väljakutse. tsivilisatsioonid, kultuurid, väärtused. põhimõtteliselt väga hea raamat. ja väga kõva sõna, et Eestis siukseid raamatuid avaldatakse.
ta räägib põhiliselt sellest, mis meid ootab seoses sellega, et läänekristliku tsivilisatsiooni kõrval on slaaviõigeusklik ja islamistlik tsivilisatsioon. ja et teatud alusprintsiipide tõttu on kogu koostöö ja kommunikatsioon määratud nurjuma. räägib, kuidas läänekristliku tsivilisatsiooni ajataju on teistsugune, kuidas suhtumine omandisse on teistsugune, kuidas võimudistants on teistsugune, kuidas suhtumine riigi olemusse on teistsugune, kuidas õigusemõistmine on teistsugune, kuidas faktidesse suhtumine on teistsugune, kuidas pettusesse suhtumine on teistsugune jne. väga kõva ja väga aktuaalne raamat.
raamatus esineb aegajalt sõna arenguimmuunne. et lääne tsivilisatsioon ei ole ja slaaviõigeusklik ja islamistlik on arenguimmuunsed tsivilisatsioonid.
raamatu lõppsõnas aga hakkab omapärast teksti tulema. et multukulti on eliidi projekt, millest võidab eliit ja kulud kannab lai rahvamass. et kiire arengu perioodil 1946-1974 jõuti läänes heaoluühiskondadeni kuid edasine vaimne areng on takerdunud. et lääs on natsionalismi väljajuurimisel välja juurinud ka enda identiteedi.
ta räägib põhiliselt sellest, mis meid ootab seoses sellega, et läänekristliku tsivilisatsiooni kõrval on slaaviõigeusklik ja islamistlik tsivilisatsioon. ja et teatud alusprintsiipide tõttu on kogu koostöö ja kommunikatsioon määratud nurjuma. räägib, kuidas läänekristliku tsivilisatsiooni ajataju on teistsugune, kuidas suhtumine omandisse on teistsugune, kuidas võimudistants on teistsugune, kuidas suhtumine riigi olemusse on teistsugune, kuidas õigusemõistmine on teistsugune, kuidas faktidesse suhtumine on teistsugune, kuidas pettusesse suhtumine on teistsugune jne. väga kõva ja väga aktuaalne raamat.
raamatus esineb aegajalt sõna arenguimmuunne. et lääne tsivilisatsioon ei ole ja slaaviõigeusklik ja islamistlik on arenguimmuunsed tsivilisatsioonid.
raamatu lõppsõnas aga hakkab omapärast teksti tulema. et multukulti on eliidi projekt, millest võidab eliit ja kulud kannab lai rahvamass. et kiire arengu perioodil 1946-1974 jõuti läänes heaoluühiskondadeni kuid edasine vaimne areng on takerdunud. et lääs on natsionalismi väljajuurimisel välja juurinud ka enda identiteedi.
Monday, December 1, 2014
igori sõnad
see on ikka nii hea, et tuleb siia üles panna. muidu ähvardab oht, et lähevad ajaloo jaoks kaduma:
"
Lùhidalt. Paet on tavaline tartu kaabakas. Rœhutan, et tema läbipeksmises on filosoofiline idee, aga juriidiline probleem. Meil on hàsti ju. Raidmaa on minister, paet ilma pkrsmata eurooplane ja mina... Ma arvan, et Reformierakonna soov, et ma ruttu sureks, pole aluseta.“
"
Lùhidalt. Paet on tavaline tartu kaabakas. Rœhutan, et tema läbipeksmises on filosoofiline idee, aga juriidiline probleem. Meil on hàsti ju. Raidmaa on minister, paet ilma pkrsmata eurooplane ja mina... Ma arvan, et Reformierakonna soov, et ma ruttu sureks, pole aluseta.“
Thursday, November 27, 2014
meie pere jõulud
kallis jõuluvana
kas sa palun kingiksid mulle jõuludeks montster high, ma mõtlen nendest uutest kõige rohelisema. mu issil pole selleks raha.
kas sa palun kingiksid mulle jõuludeks montster high, ma mõtlen nendest uutest kõige rohelisema. mu issil pole selleks raha.
Sunday, November 23, 2014
kellele panna oma tütar mehele?
eks tuleb juba varakult näppu pulsil hoida, et milliste poistega mu tütar suhtleb. eks see ole üldteada, et ei tohi panust teha nendele poistele, kes koolieas coolid on. pole vaja jalgpalluriga semmida. pole vaja klassi kõige suurema naljamehega semmida. pole vaja nendega sebida, kellel kõige lahedamad riided seljas on. või kellel kõvasti raha on ja kes ostavad iga päev kooli kommiautomaadist komme.
panus tuleb teha nohikutele. need on need, kellel täiskasvanud peast on maja viimsis, kaater Pirital ja lexus maja ees. need on need, kes hakkavad otsustama maailma asjade üle. need on need, kes saavad kuulsaks. need on need, kes teenivad ära ühiskonna lugupidamise.
no umbes nagu minagi.
panus tuleb teha nohikutele. need on need, kellel täiskasvanud peast on maja viimsis, kaater Pirital ja lexus maja ees. need on need, kes hakkavad otsustama maailma asjade üle. need on need, kes saavad kuulsaks. need on need, kes teenivad ära ühiskonna lugupidamise.
no umbes nagu minagi.
Saturday, November 15, 2014
Wednesday, November 12, 2014
james ja christian
james stuarti naine oli teadupärast taani kuninga Christian IV õde. 1606. aasta suvel tuli Christian oma õele külla. seda Stuartid ei aimanud, et millised joodikud taanlased on. läks joomaks. kutsuti küll kohale juhtiv näitekirjanik ben jonson, et kõik peod oleksid suurejoonelised ja näitemängulised. kuninglikud kõrgused pidid ka aegajalt näidendites osalema. aga see palju ei aidanud. kohalekutsutud näitlejad asusid ka jooma.
pealtnägija john harrington kirjeldab seeba kuninganna stseeni: daam, kes täitis seeba kuninganna osa, pidi ulatama mõlemale kuningale kallihinnalised kingitused, kuid unustas, et poodiumile viib trepp. vaeseke komistas ja pillas kallihinnalised laekad kuningatele sülle ja taani kuningas kaotas tasakaalu ja kukkus seeba kuningale otse. pärast Christian IV tõusis, et tantised seeba kuningannaga aga kukkus ja jäi kuningannale jalgu. siis viidi ta ära ühte kambrisse ja asetati kuninglikku sängi, mille ta tublisti ära määris andidega, millised seeba kuninganna oli tema rõivastele jätnud: vein, kreem, keedis, limonaad, kook, vürtsid ja teised meeldivad asjad. pidutsemine ja etendused jätkusid. enamik osatäitjaid olid kas laiali jooksnud või vajus jala pealt maha, nii palju oli vein nende ajusid uimastanud. kuid siis ilmusid toredasti riietatud lootus, usk ja headus. lootus püüdis midagi öelda, kuid vein oli teda nii nurgaks teinud, et ta lahkus, väljendades lootust, et kuningad andestab talle tema kõne lühiduse. usk oli nüüd üksi jäänud aga ma olen veendunud, et teda ei hoidnud ülal head teod ning ta lahkus vaarudes saalist. siis langes headus kuninga jalge ette, nagu varjates oma õdede pattusid, pomises kuidagi tervituse ning ulatas kingitused. kui ütles, et läheb ära, sest pole niisugust andi, mida tema kõrgus poleks juba taevalt saanud. pärast seda ühines ta alumises saalis lootuse ja usuga, kes mõlemad, vaesekesed, seal oksendasid.
pealtnägija john harrington kirjeldab seeba kuninganna stseeni: daam, kes täitis seeba kuninganna osa, pidi ulatama mõlemale kuningale kallihinnalised kingitused, kuid unustas, et poodiumile viib trepp. vaeseke komistas ja pillas kallihinnalised laekad kuningatele sülle ja taani kuningas kaotas tasakaalu ja kukkus seeba kuningale otse. pärast Christian IV tõusis, et tantised seeba kuningannaga aga kukkus ja jäi kuningannale jalgu. siis viidi ta ära ühte kambrisse ja asetati kuninglikku sängi, mille ta tublisti ära määris andidega, millised seeba kuninganna oli tema rõivastele jätnud: vein, kreem, keedis, limonaad, kook, vürtsid ja teised meeldivad asjad. pidutsemine ja etendused jätkusid. enamik osatäitjaid olid kas laiali jooksnud või vajus jala pealt maha, nii palju oli vein nende ajusid uimastanud. kuid siis ilmusid toredasti riietatud lootus, usk ja headus. lootus püüdis midagi öelda, kuid vein oli teda nii nurgaks teinud, et ta lahkus, väljendades lootust, et kuningad andestab talle tema kõne lühiduse. usk oli nüüd üksi jäänud aga ma olen veendunud, et teda ei hoidnud ülal head teod ning ta lahkus vaarudes saalist. siis langes headus kuninga jalge ette, nagu varjates oma õdede pattusid, pomises kuidagi tervituse ning ulatas kingitused. kui ütles, et läheb ära, sest pole niisugust andi, mida tema kõrgus poleks juba taevalt saanud. pärast seda ühines ta alumises saalis lootuse ja usuga, kes mõlemad, vaesekesed, seal oksendasid.
Monday, November 10, 2014
john donne
vanasti oli Londonis st paulsi katedraal üks põhilisi kohti. kirikus ei palutud ainult jumalat vaid tehti kõike bisnessit. westminsteri lossi ei olnud siis ju veel olemas. teiselpool jõge õieti linna ju ei olnudki. st paulsi kõrval oli leiva tänaval üks kõrts nimega "näkineitsi". seal käis boheemlaskond koos. Shakespeare, ben jonson, james burbage jne.
seal käisid koos ka püssirohuvandenõu tegelased. teate küll, guy fawkes.
aga nende boheemlaste seas oli üks rikka kaupmehe poeg nimega john donne. ta oli muidu päritolult katoliiklane. aga 1615 hakkas kuninga survel anglikaaniks ja asus st paulsi kirikus teenima. tema jutlused säilitasid poeesia omadusi.
üks nendest kõlas nii:
ükski inimene ei ole saar. täiesti omaette. iga inimene on tükk mandrist, osa maismaast. kui meri mullamakamaka minema uhub, jääb Euroopa väiksemaks. samuti ka siis, kui maanina uputab või sinu sõprade või sinu enda lossi purustab. iga inimese surm kahandab mind, sest mina kuulunu inimkonda. ja sellepärast ära iialgi päri, kellele lüüakse hingekella: seda lüüakse sinule.
originaalis:
No man is an iland, intire of it selfe; every man is a peece of the Continent, a part of the maine; if a clod bee washed away by the Sea, Europe is the lesse, as well as if a Promontorie were, as well as if a Mannor of thy friends or of thine owne were; any mans death diminishes me, because I am involved in Mankinde; And therefore never send to know for whom the bell tolls; It tolls for thee....
seal käisid koos ka püssirohuvandenõu tegelased. teate küll, guy fawkes.
aga nende boheemlaste seas oli üks rikka kaupmehe poeg nimega john donne. ta oli muidu päritolult katoliiklane. aga 1615 hakkas kuninga survel anglikaaniks ja asus st paulsi kirikus teenima. tema jutlused säilitasid poeesia omadusi.
üks nendest kõlas nii:
ükski inimene ei ole saar. täiesti omaette. iga inimene on tükk mandrist, osa maismaast. kui meri mullamakamaka minema uhub, jääb Euroopa väiksemaks. samuti ka siis, kui maanina uputab või sinu sõprade või sinu enda lossi purustab. iga inimese surm kahandab mind, sest mina kuulunu inimkonda. ja sellepärast ära iialgi päri, kellele lüüakse hingekella: seda lüüakse sinule.
originaalis:
No man is an iland, intire of it selfe; every man is a peece of the Continent, a part of the maine; if a clod bee washed away by the Sea, Europe is the lesse, as well as if a Promontorie were, as well as if a Mannor of thy friends or of thine owne were; any mans death diminishes me, because I am involved in Mankinde; And therefore never send to know for whom the bell tolls; It tolls for thee....
dark lady
dark lady'ks nimetavad sheikspiroloogid ühte naist, kes ei olnud Shakespeare naine. kuid kellele ta pühendas lembeluuletusi. üks lembeluuletus on selline:
mu armsal puudub päikse pilk ja jume
ta suul ei näe koralli verevust
kui lumi valge on, tal rind on tume
kui juus on traat, siis peas tal traat on must
tean mitut värvi roose toredaid
ei õheta mu armsam roosipõsi
et lõhnu olen haistnud hõrgumaid
kui tema hingeõhk - ka see on tõsi
mul tema kõnet kuulata on hea
ehk muusika on kaunim küll, ei salga
kuis jumalannad sammuvad, ei tea
mu armsam käies maha toetab jalga
ja siiski teda kallimaks pean muist
noist võrdlustega võltsilt kiidetuist
ps. see oli nüüd puhas kirjanduslugu, minu eraelu ja naissuhetega ei ole siin midagi pistmist.
mu armsal puudub päikse pilk ja jume
ta suul ei näe koralli verevust
kui lumi valge on, tal rind on tume
kui juus on traat, siis peas tal traat on must
tean mitut värvi roose toredaid
ei õheta mu armsam roosipõsi
et lõhnu olen haistnud hõrgumaid
kui tema hingeõhk - ka see on tõsi
mul tema kõnet kuulata on hea
ehk muusika on kaunim küll, ei salga
kuis jumalannad sammuvad, ei tea
mu armsam käies maha toetab jalga
ja siiski teda kallimaks pean muist
noist võrdlustega võltsilt kiidetuist
ps. see oli nüüd puhas kirjanduslugu, minu eraelu ja naissuhetega ei ole siin midagi pistmist.
Subscribe to:
Posts (Atom)