kiri türgi sultanile

rahvusvaheline diplomaatiline suhtlus köidab ikka tähelepanu.
aga kõigepealt tekib küsimus, et kui ilja repin poleks seda maali maalinud, et kas me siis sellest kirjast üldse teaksime? näiteks stalinil olla olnud repini maali koopia kabinetis seinal ja ta tsiteeris tihti kasakate kirja.
ilja repin maalis selle maali romantilistel ajenditel. ühtpidi olid venelased niiehknaa türklastega pidevas sõjas ja kõik türklastevastane materjal kõlbas kasutusse võtta. teistpidi romantiseeriti 19. sajandil kasakaelu ja repin oli sellest kantud. nii et me oleks sellest kirjast ikka teadnud, sest tegemist oli olulise lahinguga ja paljud allikad räägivad sellest. lihtsalt stalinil ei oleks seda maali seina peal olnud.
tegelikult ei ole kasakate kirja originaali säilinud. on säilinud vaid koopiad. kusjuures koopiad on erinevad. on kaks olulisemat versiooni. üks versioon on pärit dnipropetrovski lähedalt ühe preestri käest, kelle nimi oli kurilin. selles versioonis on ainult üks ropp sõna. teine versioon on avaldatud kellegi kostomarovi poolt ja seal on rohkem roppe sõnu. mõlemad kirjad on kesk-ukraina keeles. öeldakse, et kostomarovi kiri on arhailisem ja sarnaneb rohkem sellele keelele, mida räägiti tol ajal. kostomarovi kiri on ka pikem.
ok, lugu sai alguse sellest, et vene tsaaririik oli ajanud oma lindpriid lõunapiirile, kus nad siis kohalike hõimudega võitlesid ja üldse mitte romantilisel viisil metsikusi toime panid. kuna türgi piir oli sellest ohustatud, siis türgi sultan sekkus. kas 1675 või 1678 oli kasakate kindluse piiramine, kus türgi sultanil ei olnud edu ja ta taganes. see kindlus asus praeguse zaporizhja linna juures asuval hortitsa saarel.
pärast taganemist kirjutas sultan kasakatele kirja:
"mina, sultan, muhamedi poeg, päikese ja kuu vend, jumala lapselaps ja asetäitja, kõikide riikide valdaja - makedoonia, babüloonia, jeruusalemma, suure ja väikese egiptuse, tsaaride tsaar, kõikide elusolendite isand, erakordne rüütel, mitte kellegi poolt alistatav, jeesuse kristuse haua hoidja, jumala enda usaldusalune, muhameedlaste lootus ja lohutus, kristlaste suurim kaitsja, käsen teid, zaporizhja kasakad, alistuda mulle vabatahtlikult ja ilma igasuguse vastuhakuta, ärge lubage endale seda, et ma koorman end teie ründamisega.
türgi sultan muhamed."
kasakad kirjutasid vastu:
"sina türgi saatan, neetud kuradi vend ja paarimees, lutsiferi enda sekretär. mida põrgut sina rüütel oled? kurat situb ning sina ja su armee neelavad. sa ei ole sobilik, et kristlaste pojad oleksid sinu all, me ei karda sinu armeed. me võitleme sinuga maal ja vees. sina babüloni köögitööline, makedoonia tõllassepp, jeruusalemma õllepruulija, aleksandria kitsenülgija /ühes kolmandas versioonis tuleb siin  ära sõna: goatfucker/, ülemise ja alumise egiptuse seakarjane, armeenia siga, tatari kits, kamenetsi võllaomanik, podoolia varas, kurja ussi enda pojapoeg, kogu maailma ja allmaailma tola, meie jumala loll, seanägu, mära perseauk, lihuniku peni, ristimata kolupea /ühes kolmandas kirja versioonis tuleb siia juurde russitsism: mat tvoju jeb!/, kurat aurutagu sinu perset. niimoodi vastavad sulle kasakad, sina jäle süljelärakas. sa ei sobi tõeliste kristlaste juhiks. kuupäeva me ei tea, sest meil pole kalendrit, kuu on taevas ja aasta on raamatus, päev on samasugune nii nagu meil nii ka teil. nii et suudle meie kanni.
peahetman sahartšenko koos zaporozhje kambaga."
nimi sahartšenko tekitab praegu muidugi seoseid donetskiga. aga muidu on probleem selles, et sel ajal oli peahetmaniks ivan sirko, keda ka ilja repin keskse kujuna oma maalile pani. ning see sahartsenko nimi eksisteerib ainult ühel kirja versioonil. muudes allikates väidetakse, et kirja kirjutamist dirigeeris ikkagi sirko.
sirko oli vastuoluline. võitles kõigi vastu aga teatud episoodidel oli venelastega liidus. ta maeti mitu korda ümber venelaste poolt ja 1967. aastal viidi ta kolp leningradi uuringutele. seal see kolp vedeles kuni 2000. aastani, mil ta toodi tagasi ukrainasse ja maeti sinnasamasse zaporizhja linna ääres olevale khortitsa saarele. ümbermatmise tseremoonia oli olnud selline, et kasakad olid purjus ja lärmasid ning õigeusu preestri rituaale ei pannud keegi tähele.