Sunday, October 25, 2015

blackfriarsi silla müsteerium

seoses rohelise värviga kultiveeritakse ühte väidet. väidet, et londonis oli blackfriarsi sild must ja seal oli kole palju enesetappe. ja et kui sild roheliseks värviti, siis enesetappude arv langes 34%.
blackfriarsi sild on teatavasti saanud oma nime selle järgi, et selle koha peal asus blackfriarsi klooster. seal asub ka blackfriarsi metroojaam tänapäeval.
ja kui nüüd tuleb huvi, et mis aastal see sild siis ikkagi üle värviti. ja et mitu enesetappu seal siis on. ja et millise perioodi kohta see 34% enesetappude langus käib - kas aasta kohta? selleks, et protsente arvutada, eeldaks ju vähemalt igaaastast kolmekohalist enesetappude arvu.
aga kui hakata otsima selle väite algallikat, siis seda ei ole kusagil. kõik ainult korrutavad sedasama väidet, et must sild värviti roheliseks ja enesetappude arv vähenes 34%.
kui natuke edasi uurida, siis selgub, et olemasolev blackfriarsi sild on ehitatud 1869. enne seda oli ka sild. aga enne seda oli sild tasuline ja vaesed inimesed ei saanud sillale niisama tulla ja öösel oli sild üldse lukus. siis oli pigem kombeks, et inimesed kogunesid surema sildade alla. ja üldiselt 19. sajandi esimesel poolel on enesetappude statistika ülimalt probleemne, sest enesetappu loeti kuriteoks ja et lahkamisi ei pandud toime ja et ei olnud selge, milline haldusüksus enesetappe registreerima peab. 19. sajandi teisel poolel oli enesetappude statistika parem aga ikkagi puudulik. igal juhul mingit täpset arvutust, et enesetappude arv langes 34%, pole nende andmete alusel võimalik läbi viia. samas on tõsi, et viktoriaanlikul ajastul enesetappude arv kasvas eelkõige industrialiseerumise tõttu. või täpsemalt selle tõttu, et laste suremus kahanes ning inimeste eluiga kasvas. seega tekkis ühiskonda terve hulk inimesi, kes ei mahtunud oma taludesse enam ära ja kes luusisid näljasena mööda maad ringi.
okei. 20. sajandil läksid vähehaaval arvud täpsemaks. aga enesetappude kordaja langes ka oluliselt. no suure depressiooni ajal korraks enesetappude arv tõusis aga pärast seda oli ikka absoluutarvuna kusagil kümne tuhande tuuris.
samas tuleb arvestada ka seda, et thamesi jõgi voolab. no ikka kiiresti voolab. ja kui keegi öösel sillalt alla hüppab, siis seda surnukeha ei leita silla alt vaid palju kaugemalt. ja siis ei ole üldse võimalik kindlaks teha, et milliselt sillalt inimene hüppas. sildu on thamesil aga oi kui palju.
kui teistpidi uurida, siis selgub, et enesetappude sillaks kutsutakse londonis hoopis ühte hornsay lane bridge, mis tegelikult on maismaa viadukt. ja asub põhja-londonis. ja ka seal on viimastel aastatel olnud kuni 5 enesetappu aastas. nii et mingit 34% enesetappude languse arvutust ei võlu kuidagi välja.
kolmandatpidi vaadates. teatavasti on maailmas levinuim enesetapu meetod poomine. nii ka suurbritannias. uppumine on suurbritannias 3,9% osakaaluga alles viiendal kohal ja kõrgest kohast allahüppamine 3,5%-ga kuuendal kohal. ehk et kui me võtame mingi briti 20. sajandi aastase keskmise enesetappude arvu 10 000 ja korrutame näiteks 4 protsendiga, siis saame 400. okei - kui kuni viie (või no võibolla kusagil pool sajandit tagasi ka paarikümne) enesetapuga loetakse enesetapusillaks hornsay lane bridge', siis võibolla tõesti on blackfriars bridge teisel kohal. no ja kui ta ka on teisel kohal, siis ometi ei ole seal sellist arvu enesetappe, et nende võimaliku languse pealt protsente arvutada saaks. ilmselgelt on allahüppamise või uppumise meetodil enesetapud levinud territoriaalselt üle suurbritannia väga ühtlaselt. no ja näiteks bristolis on üks väga kõrge sild clifton suspension bridge kus halvematel aegadel on olnud kuni paarkümmend enesetappu aastas. ja seda loetakse ka kuulsaks enesetapusillaks. aga ka selle bristoli silla puhul ei ole võimalik mingit 34% arvutust teha.
nii et ühesõnaga on see jutt blackfriarsi silla suurest enesetappude arvust ja rohelisest värvist üks jama, mille keegi on lendu lasknud ja mida nüüd igasugused värviterapeudid ja kaunishinged ennastunustavalt tsiteerivad. ühe uuesti ja uuesti tsiteerivad. sealhulgas ka eestis. ning kuulajad ahhetavad ja konspekteerivad.

No comments:

Post a Comment