das land ohne musik

19. sajandi euroopa oli väga elevil omaenda kultuurilistest arengutest. raamatud, ooper, teater, muusika jne. 

ning samal ajal hakati viljelema arusaama, et brittidel pole oma muusikat. no et teistel kõigil on beethoven, rossini, berlioz jne aga brittidel pole kedagi.

münheni kirjanik oscar schmitz pidas vajalikuks seda brittide ebamusikaalsust eraldi raamatuga käsitleda. raamatu nimeks pani: "Das Land ohne Musik. Englische Gesellschaftsprobleme."

ehk siis "maa ilma muusikata. inglismaa sotsiaalprobleemidest."

muuhulgas kirjutas ta järgmist: "inglased on ainus kultuurrass, kellel pole omaenda muusikat (välja arvatud kabareelaulukesed). ütlen: omaenda muusikat, sest võõramaist muusikat mängitakse inglismaal ehk rohkemgi kui üheski teises riigis. see ei tähenda mitte ainult töntsimat kõrva, vaid kahtlematult tervenisti vaesemat siseelu".