charles fourier (1772-1837) oli siis justkui varajane sotsialistlik filosoof.
tal oli ettekujutus, et inimkonna õnn seisneb koostöös. ja et kui inimesed niisama koostööd teha ei taha, siis tuleb neid selleks kallutada.
otstarbekas vahend selleks oli falansseer ehk siis suur kortermaja.
kuna inimesel on 12 suurt kirge, siis järelikult saab olla kokku 810 erinevat iseloomu. ning seega peaks selles falansseeris elama 1620 inimest.
fourieril oli mingi värk selle seksiteemaga. kõigepealt muretses ta, et kuidas kõik inimesed selles falansseeris seksi saaksid. seksuaalselt tõrjutuid pidid siis mingid haldja tüüpi inimesed eemale viima ning ravima nende armastusepuudust. ning nende 810 iseloomu põhjal pidi moodustatama isikukaartide register, mille alusel saanuks leida sobivaid partnereid juhuseksiks.
tegelikult seksualiseeris fourier ka elu ennast falansseeris. see heaolu pidi nii suur olema, et ka töötamine pidi olema orgastiline elamus. mis tähendas siis, et inimesed oleksid olnud töönaudingust sõltuvuses.
kogu selle võrdsuse jne jutust hoolimata, tahtis fourier, et falansseerid oleksid neljakorruselised. kõige vaesemad elaksid all korrustel ning kõige rikkamad ülemistel korrustel.
ja veelkord kogu selle võrdsuse ja õigluse jutu juures leidis fourier, et juudid on kõige kurja juur. nad võisid küll elada falansseeris aga pidid tegema põllutööd ega tohtinud olla kaupmehed.
teisi mõtlejaid ei tunnustanud fourier üldse. on tuvastatud, et oma kirjatöödes kasutas ta sõnu filosoof või mõtleja või tsivilisatsioon alati negatiivses tähenduses.
ja ühtlasi oli tal ettekujutus, et maailmameri kaotab oma soolsuse ja muutub limonaadiks.
No comments:
Post a Comment